:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7473341t1h9633.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/14/16290601t1h3c6d.jpg)
- Eesti ehitussektor kiratseb.
- Rail Baltic annaks paljudele tööd.
- Eesti ei peaks Brüsselit laenu võtmisel kartma.
Eesti taristu ehitamiseks tuleb võtta laenu, midagi hirmsat sellele ei järgne, on veendunud Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Ühel õhtul helistas mulle sugulane ja jagas oma mõtteid Eesti majanduse seisu kohta. Ta paneb ühes Eesti puitmajade tehases vabrikus tehtud maju kokku. Juhendab kohapeal mehi ja paneb ka ise vajadusel käe külge. Ta on üle kümne aasta elanud ja töötanud komandeeringutes, peamiselt Põhjamaades ja viimasel ajal ka Saksamaal. Meremehe elu, mitu kuud välismaal, siis natuke aega kodus. Ta oli Eesti majanduse tuleviku väljavaadete suhtes väga pessimistlikult meelestatud: olulised lülid lahkuvad ettevõttest vabatahtlikult, tehased sisuliselt seisavad. Ühesõnaga, kõik on halvasti. See oli otse «põllult» saadud info, nagu öeldakse.
Ei taha üldistada, kuid see kõne iseloomustas üsna hästi kogu Eesti puitmajade sektoris toimuvat. Kuni kobarkriisini oli Norra ja Rootsi turgudel ehitamine väga tore: tellimusi jagus, raha tuli, kõik kasvas. Täna on sisendid aga oluliselt kallimaks muutunud, lisaks on Norra ja eriti Rootsi krooni kursi muutused teinud meie puitmajad Skandinaavias väga kalliks. Kui lisame siia veel odavamad konkurendid Rumeeniast, Poolast ja Balkani maadest ning Põhjamaades ka lõunanaabrid, siis seisame silmitsi valikuga, kas oma pood päris kinni panna või töötajad sundpuhkusele saata. Lühendatud töönädal on suhteliselt tavapärane.
Kui puitmajade sektori kiratsemine seondub eelkõige ekspordiga, siis ehitussektoris tervikuna pole olukord samuti roosiline. USAs on uute ehituslubade arv üks sisendeid juhtivale majandusarengu indeksile (LEI), millega ennustatakse majanduses toimuvaid muutusi paar kvartalit ette. Lühiajaliselt on see päris hea näitaja, suudab üsna täpselt ennustada, kuhupoole majandus liigub.
Eestis pole selliseid indekseid koostatud ning samuti ei avalda statistikaamet kuu andmeid ehitusmahtude ega ehitusteatiste kohta. Õnneks saab ehitusregistrist välja võtta ehitusteatiste arvu. Kui võrdleme suvel (juunist augustini) väljastatud teatiste arvu eelmise aasta sama ajaga, näeme paraku 5,4-protsendilist langust. Ehitusturul pole seega veel mingit elavnemist märgata. Ka teise kvartali ehitusmaht oli neli protsenti väiksem kui aasta varem. Värskelt avaldatud SKT näitajatest võis välja lugeda et teises kvartalis vähenesid majapidamiste investeeringud elamuehitusse 20 protsenti. Hiljuti saime lugeda uudist, et Tartu-Tallinna maantee ehitus on tähtajatult pausile pandud, sest raha pole. Need ei ole meeldivad uudised. Ainus lohutus on Rail Balticu ehitus, mis peaks andma tööd ja leiba paljudele Eesti ehitusfirmadele. Isegi kui mere kaubateedega paralleelsel raudteel ei ole kaubavedude seisukohalt ratsionaalset majanduslikku põhjendust, nagu mainis ühes intervjuus Indrek Neivelt, saavad vähemalt ehitusettevõtted tööd.
Praegu vireleme vaikselt edasi, talume rahulikult seda, et makse ja hindu tõstetakse ning majanduse taastumine lükatakse ebamäärasesse tulevikku.
Ma ei jäta kordamata, et infrastruktuuri ehituseks saab riik laenu võtta ja peab seda tegema. Isegi kui kahekordistame oma riigivõla, kasvaks meie riigi laenukoormus umbes 40 protsendini SKTst. Lubatud on 60 protsenti. Oleksime ikka ELi paipoiste seas oma väikese võlaga. Investeeringuteks erandite küsimine Brüsselist on oskuste ja poliitilise tahte küsimus – minu teada pole ühtki riiki seni ülemäärase eelarve defitsiidi eest trahvitud. Ei trahvita ka Eestit, kui oma asjad läbi räägime ja ära põhjendame. Poola on suutnud 20 aastaga katta kogu riigi kiirteede võrguga, meie liigume tempos 80 kilomeetrit 20 aastaga, seega neli kilomeetrit aastas. Saaks paremini, eriti nüüd, kus intressid tasapisi langema hakkavad. Reaalse ehituse ettevalmistamine võtab nagunii veel aasta või paar ja siis on intressid protsendi või pooleteise võrra madalamad.
Praegu vireleme vaikselt edasi, talume rahulikult seda, et makse ja hindu tõstetakse ning majanduse taastumine lükatakse ebamäärasesse tulevikku. Majanduslikesse raskutesse sattunud ettevõte ei saa makse kehtestada, ta peab kulusid kärpima.
Parafraseerides Kaja Kallase kuulsat tsitaati: «Näidake, et te siis mehed olete, ja tehke see kärbe lõpuks ära, nii et ka tegelikult avalikus sektoris midagi muutuks.»