Juhtkiri ⟩ Parteitöö pole nali

Päeva karikatuur, 2. september. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eesti 200 üldkogul toimus huvitavamatki kui juhivahetus.
• Erakondi juhitakse enamasti poole kohaga, kui sedagi.

Laupäeval toimunud Eesti 200 erakorralisel üldkogul valisid liikmed erakonna juhiks haridus- ja teadusminister Kristina Kallase. Meenutagem, et Kallase juhtimisel toimus omal ajal selle erakonna ülesehitamine. Lihtsalt vahepeal mõningad härrad arvasid, et saavad erakonna juhtimisega ise paremini hakkama.

Erakonna esimehe vahetusest huvitavamgi on ehk see, mis toimus Eesti 200 juhtorganite valimistel. Kolm riigikogu liiget, üks neist erakonna tegevjuht Igor Taro, lisaks Tarmo Tamm ja Peeter Tali kandideerisid Eesti 200 juhatusse, aga ei kogunud piisavalt hääli, et sinna pääseda. Erakonna endine esimees ja riigikogu spiiker Lauri Hussar kandideeris aukohtu esimeheks, kuid ei pääsenud sellele kohale. Riigikogu liige Marek Reinaas pürgis revisjonikomisjoni, ent ei saanud samuti piisavalt hääli. Paistab, et Eesti 200 liikmetel napib usaldust nii mõnegi vastu, kes on erakonda seni juhtinud.

Hussar ütles mullu erakonna juhi kohast loobudes, et riigikogu esimehe ameti kõrvalt pole tal piisavalt mahti erakonna asjadega tegeleda. Riigikogu esimeheks on Hussar aga saanud tänu erakondlikule kuuluvusele. See toob esile ühe Eesti väiksusest tingitud probleemi – meie erakondade struktuur on nõrk, sest lihtsalt napib inimesi.

Erakondade tööd juhivad suuresti needsamad inimesed, kes kuuluvad riigikokku ja/või töötavad mõnel kõrgel poliitilisel ametipostil. Tavaliselt on nii erakondade esimeestel, paljudel juhatuse liikmetel kui ka parteikontori tegevust juhtivatel peasekretäridel poliitiline «päris töö» ka. Erakonda juhitakse harilikult poole kohaga, kui sedagi.

Eks selle tõdemuse peale võib ju küsida, et kes siis veel erakondi juhtida võiks. Kui sellele küsimusele vastates korra peatuda ja mõelda, siis selgub tõsiasi, et ega tavaliselt polegi suurt kedagi «veel». Meie erakondade pink harilikult umbes nii pikk ongi, et erakonna juhtimisega tegeleda tahtvad ja selleks ka võimelised inimesed peavad täitma mitut posti.

Erakondade tööd juhivad suuresti needsamad inimesed, kes kuuluvad riigikokku ja/või töötavad mõnel kõrgel poliitilisel ametipostil.

Erakonnad ja nende piirkondlikud organisatsioonid on aga oluline demokraatia toimimise mehhanism. Need peaksid aitama riigi etteotsa valitud inimestel säilitada maapinna tunnetust. Andma neile märku, kuidas näevad nende tegevust inimesed, kes enam-vähem jagavad sama maailmavaadet. Kas nad ikka ajavad õiget asja või on omadega kuskile poliitilisse paralleelmaailma eksinud, mida lihtne ilmarahvas võib vaid mõningase kummastusega kaugelt imestada, saamata päris täpselt aru, mis on õieti seal toimuva mõte.

Erakondade juhtimine on seega päriselt oluline ja sellega tegelevad inimesed peaksid olema hingega asja juures.