Erik Aru ⟩ Keeruline mõista, kust see majanduskasv tulema peaks

Erik Aru. FOTO: Eero Vabamägi/postimees Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab majandus 2025. aastal 2,1 ja 2026. aastal 2,7 protsenti. Selleks aastaks ootab ministeerium aga üheprotsendist langust, kirjutab arvamustoimetaja Erik Aru.

Vabandan järgneva arvurägastiku eest, aga minevikku tasub meenutada. Meenutame seega, et rahandusministeeriumi 2021. aasta suvine majandusprognoos nägi ette 2021. aastaks 9,5-, 2022. aastaks nelja-, 2023. aastaks 2,6- ja tänavuseks 2,9-protsendist majanduskasvu. Aasta hilisem prognoos ennustas 2022. aastaks ühe-, 2023. aastaks poole- ja tänavuseks kolmeprotsendist majanduskasvu. Möödunud aasta suveprognoosis aga ootas ministeerium 2023. aastaks kaheprotsendist langust ja selleks aastaks 2,7-protsendist tõusu.

Tegelikkus nägi välja aga hoopis selline, et 2021. aastal kasvas majandus 7,2 protsenti, 2022. aastal jäi kasv nulli ja mullu kahanes SKT 3,1 protsenti. Ehk siis sama aasta majanduskasvuga on rahandusministeeriumi suvine prognoos kolmel eelnenud aastal ühe-kahe protsendi võrra mööda pannud, seda tegelikust suuremaks pidades, järgnenud aasta SKT tõusu aga ligikaudu nelja protsendi võrra üle hinnanud. Kaugemate ennustuste täpsust ei saa praegu veel hinnata ja kas on mõtetki.