URMAS TARTES ⟩ Valged ööd ja putukad

Lugesin Kuressaare pargis asuvalt laternalt augustiöös kokku 50 ämblikuisendit. Larinioides sclopetarius on augustikuus arvukas ka meie kortermajale paigutatud tänavavalgustuslambi läheduses ja tema all asuval majaseinal Tartumaal. Igal hommikul tervitavad akna taga meid tema värsked võrgud. Foto: Urmas Tartes

Käes on aeg, kui veel enne magamaminekut saame nautida taevatähti, hea õnne korral isegi virmalisi. See on sumedate augustiööde aeg. Päike loojub aegsasti, kuid soojal õhtul on veel mõnus ka pärast loojangut väljas toimetada, kirjutab loodusteadlane Urmas Tartes.

Seda aega kasutavad ka kõigusoojased ööputukad, sest tegutsemiseks on neilegi parimad soojemad õhtud. Koht, kus me putukatega õhtuhämaruses ja ööpimeduses kõige sagedamini kokku saame, on erinevad valgusallikad õues ja vahel ka toas.

Putukate kihk lennata valgusele on inimkonnal tõenäoliselt teada juba aastatuhandeid. Ühest küljest kinnitavad seda lugematud poeetilised kujundid tule suunas lennanud liblikatest, kes lõpuks ennast küünlaleegis kõrvetavad. Kuid putukate kihku lennata valgusele on kasutatud ka praktiliste vajaduste rahuldamiseks.