FOTO: Elmo Riig / Sakala

Tallinna ülikooli kasvatusteaduste dotsendi Tiiu Kuurme hinnangul ei vähenda sooneutraalne kasvatus lasteaias soolist vägivalda ega väärtusta naisi, vaid pigem vaesustab ühiskonda.

Eilne Postimees kirjutas Rootsi Nicolaigardeni lasteaiast, kus sooline kasvatus on viidud äärmuseni – poistest ja tüdrukutest kujundatakse sooneutraalseid inimesi.

Kuurme juhtis tähelepanu, et soopime suhtumine on teaduskirjanduses pigem taunitud ja seda põhjusega. «Tegelikkuses on taoline sooneutraalsus probleemi eitamine ja haridussüsteem teenib edasi ühiskondlikku ebavõrdsust. Selles lasteaias ei tegelda sellega, milles on tõeline probleemide põhjus, vaid pigem näivusega, mille tulemused on pruugi olla üldse head,» leidis Kuurme.

Teadlase hinnangul ei peitu probleemi juur mitte sugude olemasolus vaid selles, et ühte sugu – naisi – alaväärtustatakse ühiskondades põhjendamatult. Selle probleemi lahendamine sugude kaotamisega on aga vägivaldne suhtumine.

«Meheks ja naiseks olemine ja nende erinevad väärtused, vaatenurgad, eneseväljendusviisid on kindlasti rikkus, samuti see hea pinge ja huvi, mis tekib sugupooltevahelises suhtlemises ja milles on loovust ning mängulisust,» ütles Kuurme.

Kuna kultuuride tugevuseks on nende mitmekesisus, siis sugude kaotamine mõjub tõenäoliselt ühiskonda nõrgestavalt.

Kuurme sõnul vajavad praegu tähelepanu tegeliku ebavõrdsuse ehk ühtede domineerimise ja teiste vaikimise põhjused.

«Probleemi tuum on selles, et kõik, mis naisega seotud, tundub olema vähem väärt: inimese, tema tervise, hariduse ja heaoluga seotud ametid, naiste muud tööd, nende arvamus, nende väärtused, nende soovid.»

Eesti puhul on kasvav probleem see, et naistel on meestega võrreldes järjest kõrgem haridustase, kuid ühiskonnas jätkub meeste domineerimine sellele vaatamata. See on juba viinud olukorrani, et hariduse väärtus kahaneb ja lisandub rumalaid meelevaldseid otsuseid.

«Selle märgiks on, et mida kõrgemini tasustatud ametid, seda vähem küsitakse kandideerija hariduse järele. Markantne näide on, kuidas käiakse ringi ainsa naisrektoriga ülikooliga. Oletan, et meesrektori puhul poleks seda julgetud,» tõi Kuurme näite.

Lahendused probleemile on olemas ja selleks pole tarvis kaotada noorte sooteadvust.

«Me võiksime rohkem ja avameelselt rääkida maskuliinsusest ja feminiinsusest, sellest, mis on ühiskonnas juhtunud meeste ja naistega ning kummagi sugupoole esindatud väärtustega ja kas me tahame kõige selle jätkumist samal viisil,» pakkus Kuurme.

«Elame paradoksaalses tegelikkuses, naistel on halvem positsioon, ent mehed on rohkem kahjustatud. Kadumas on see, mis läbi aegade kaunistas meest: suuremeelsus, õilsus, julgus, mehisus. Milline mentaalsus on selle tinginud, sellega peaks tegelema. Antud lasteaia näide tundub kunstlik ja vägisi tekitatud lahendus. See võtab maailmalt värvid ja arvatavalt teeb kahju laste identiteedile.»

Kuurme sõnul tuleks käituda otse vastupidi – lastele tuleks rääkida, et ongi hea, õige ja loomulik, et ollakse poisid ja tüdrukud, kellel on võrdsed õigused ja võimalused ning kelle tegemised on samavõrdse väärtusega.

«Kõik me oleme palju väärt inimestena ja sugu ei muuda seda väärtust. Tegelikkuses on soorollid konstruktsioon, mida saame ise suunata,» ütles Kuurme.