Meil hakkab võtma samasugust seltsimeheliku käendaja rolli Sotsiaaldemokraatlik erakond, seda eeskätt endiste keskerakondlaste suhtes. Keskerakond on olnud Eesti poliitika ajaloos kurikuulus oskuste poolest põimida erakondlikke ja munitsipaalstruktuure, eeskätt Tallinnas, aga ka Narvas ning mujalgi. Selles kontekstis on taunitud «erakondlikku toiduahelat», kus kohaliku omavalitsuse allasutuse juht on pidanud astuma erakonda, kandideerima kohalikel valimistel, tooma hääli ning seejärel on tema allasutus saanud raha ja juhi töölepingut on pikendatud.
Näib aga, nagu oleksid head käendajad praegu ise sattunud käendatava halva mõju alla ning mahlakese asemel on pruugitud hundijalavett (seltsimehelik kohus lahendas ka joomarluse probleeme) ja kõik asjaomased on kommunaalköögis juba üsna lõbusas tujus.
Oleneb muidugi vaatevinklist – naabritel pole seda nähes meeleolu ilmselt kiita. Sotsidel seevastu – kes juhivad pealinna uut koalitsiooni, mille lubadus oli uutmoodi ja toiduahelateta poliitika – tundub meeleolu liikuvat tõusvas joones, ehkki nad on peeglis üha rohkem «vana hea» Keskerakonna nägu.
Tundub, et sotsid on otsustanud kasutada süllelangenud võimalust ning muutuda Tallinnas Keskerakonna asemel munitsipaalerakonnaks number üks.
Mõned näited nägudest ja meetoditest. Vladimir Svet tuli sotside sekka ja talle loodi lausa uus ministrikoht. Teiseks, pärast pikki otsinguid esitas sotside Tallinna piirkonna juhatus Lasnamäe vanema kandidaadiks Julianna Jurtšenko, kes teadupärast töötas samal kohal veebruarist 2022 kuni Kõlvarti linnavalitsuse kukutamiseni. Jurtšenko on muu hulgas kritiseerinud juulikuus eestikeelsele õppele üleminekut. Ometi kiidab sotside Tallinna juht Madle Lippus Jurtšenkot praegu taevani.