PEETER VÕSU ⟩ Ülim aeg on liiklus taas pea pealt jalgadele keerata

Ummik Kalaranna tänaval. Foto: Sander Ilvest

• Mõnesaja meetri läbimiseks tuleb sageli teha mõnekilomeetriseid ringe.
• Kopli tänav võiks olla kiireks ühenduslüliks Kopli ja Kesklinna vahel.
• Liikluskorraldajad ja linnajuhid peaksid korrigeerima oma prioriteete, mis on täiesti paigast ära.

Põhja-Tallinna liikluskorraldust võiks nimetada parimaks näiteks sellest, kuidas hästi toimiv liiklus on võimalik mõne aastaga muuta kaoseks. Tegemist on Tallinna linnaosaga, kus veel mitte kaua tagasi liiklus sujus Põhja-Tallinna linnaosakogu liige Peeter Võsu (Isamaa).

Autodel oli ruumi nii liikumiseks kui ka teede ääres parkimiseks. Bussid liikusid graafikus, jalakäijatel oli piisavalt ruumi ja jalgrattaga sai sõita nii autoteel kui ka kõnniteel üsnagi turvaliselt.

Praeguseks on teedel ummikud, mõnesaja meetri läbimiseks tuleb sageli teha mõnekilomeetriseid ringe, sõiduread on ohtlikult kitsad ja teatud suundadesse ei ole võimalik liikuda ilma ebaloogiliste tagasipööreteta, luues liiklusohtlikke olukordi.

Olukorra muutus normaalsest katastroofiliseks sai alguse liikluskorralduse muudatustega, kui blokeeriti, muudeti suunda või muudeti kitsamaks mitmed piirkonna peatänavad, mis olid seni võimaldanud nii autode kui ka ühissõidukite kiiret piirkonna läbimist. Liikumiskoridorideks olid Tööstuse, Soo, Vabriku ja Kopli tänav. Nendelt pääses sujuvalt edasi Põhja puiesteele, Mere puiesteele ning Rannamäe teele ja Toompuiesteele.

Öeldakse, et ära paranda seda, mis töötab! Kellelgi tekkis idee muuta liiklus kõige olulisematel peatänavatel ühesuunaliseks, vastassuunaliseks või kaotada ära mõni sõidurida. Muudatuse põhjused olid arusaamatud, kuna need ei muutnud liiklust kiiremaks ega sujuvamaks, vaid põhjustasid Põhja-Tallinnas seni nägemata ummikuid.

Kuna kiirema liiklusega peatänavad olid likvideeritud või muudetud kitsasteks ja käänulisteks, hakkasid kvartalisisestest teedest moodustuma isetekkelised peatänavad. Kuna need pole läbisõiduks projekteeritud, hakkas pidev autodevool nendes tekitama mitmeid probleeme.

Kahel pool tänavat parkivate autode vahel mahuvad napilt sõitma sõiduautod. Seda muidugi juhul, kui sõidab kogemustega juht. Suuremad liiklusvahendid jäävad sageli hätta, kuna lihtsalt ei mahu läbi. Sageli kostub tänavatel veoauto läbimise ajal küljepeeglite purunemise hääli. Tundub, et kõige rohkem on nendel tänavatel hädas prügiautode juhid.

Peatänavate kaotamiseks ei olnud ühtegi head põhjust ja siiani pole kuulda olnud ka ühtegi head seletust.

Kõige kitsamate kohtade peal on sageli tänavad tehtud veelgi kitsamaks. Kohati on tekitatud kõrvale kergliiklusteid, kohati on lihtsalt kaetud üks sõidurida lillepottidega. Olen kuulnud ka põhjendust, et muutes sõidutee kitsamaks, muutub liiklus sujuvamaks ja kiiremaks. Sellise väite puhul tekib kahtlus ütleja loogilises mõtlemises.

Tänaseks on Põhja-Tallinna väljasõit Kesklinna (sadama) suunas alaliselt umbes. Seda vaatamata uuele mereäärsele Kalaranna tänavale, mis kahtlemata annab pisut kergendust kehvale olukorrale.

Kalaranna tänav ehitati mõni aasta tagasi tühermaale. Piirkonda läbiva peatänavana oleks saanud selle teha vähemalt 2+2 sõidurealisena. Tehti aga kitsa ja käänulisena, et oleks põhjendatud ka 40 km/h kiirusepiirang.

Ilmarise kvartali ees olev ristmik on pudelikaelaks igas suunas liikujaile, mis põhjustab seal alalisi ummikuid isegi tipptunnivälistel aegadel. Olen linna liikluskorraldajate tähelepanu juhtinud võimalusele teha sinna korralik lai liiklussõlm. Vastusena olen kuulnud, et selleks tuleks loobuda mõnest seal kasvavast puust, mistõttu on igasugune lahendus välistatud.

Tuhanded liiklejad kulutavad selle ristmiku lahendamatuse tõttu lugematul hulgal inimtunde. Kui see ei kaalu üle mõne puu eemaldamist, on otsustaja väärtushinnangutes tõsine probleem. Seda enam, et uusi puid saab ju vajadusel ka lisaks istutada.

Põgus pilk kaardile näitaks kätte kohad, kus saaks Põhja-Tallinna kitsaskohtadele kiiresti ja väikeste kuludega leevendust. Esimese mõttena tulevad pähe Kopli tänav, Rannamäe tee, Toompuiestee ja juba nimetatud Ilmarise kvartali esine ristmik.

Kopli tänav võiks olla kiireks ühenduslüliks kopli ja kesklinna vahel. Kopli kaubajaamas vähendatakse raudtee rööpapaare. Sinna oleks võimalik viia ilma suuremate kuludeta trammitee. Sellisel juhul mahuks Kopli tänavale 2+2 sõidurida.

Rannamäe teelt ühe sõidurea eemaldamine mõjus liiklusele pärssivalt. Ka kergliiklustee, milleks see muudeti, on väga hõredalt kasutuses. See tuleks anda tagasi sõidukitele.

Toompuiestee kitsamaks muutmine on täiesti põhjendamata. Kergliiklusteede jaoks neid sõiduridasid ei oleks vaja olnud ära võtta. Kogu tee ulatuses Suurtüki tänavast kuni Kaarli kirikuni on Toompuiestee kõrval park, kuhu mahuks kergliiklustee suurepäraselt ära. See oleks ratturitele ka palju meeldivamaks keskkonnaks.

Omaette teemaks on sõiduridade kitsendamine, mis ületab igasugused lubatavuse piirid. Mitmetes kohtades mahuks teele mugavalt laiemad read, kuid kitsendused on kunstlikult tehtud, et oleks ebamugavam sõita.

Tuleks arvestada ka suuremate autode ja bussidega, kes ei mahu kitsastesse ridadesse liikuma. Kui nad objektiivsetel põhjustel peaks oma reast küljega välja ulatuma ja juhtub liiklusõnnetus, kes siis vastutab? Kas liikluskorraldaja? Tundub, et kogu selle segaduse tekitaja ei vastuta oma tegude eest mitte millegagi.

Kõigi nende muudatustega seoses jääb mulje, et autoteede kitsendamine, ridade vähendamine ja ebaloogiline läbisõidu teede kõrvaldamine on tehtud tendentslikult, autojuhtide suhtes kiuslikult.

Tundub, et liikluskorraldajad ei taju, et nad on ametisse võetud eesmärgiga muuta liiklust kiiremaks ja sujuvamaks, mitte seda pärssima. Autoteede arvelt teede kitsendamine ei anna enamasti kellelegi midagi juurde, kuid on tekitanud kõikjal liiklusesse ummikud, mille eest peaks korraldajad ka vastutama.

Nii liikluskorraldajad kui ka linnajuhid peaks korrigeerima oma prioriteete, mis on täiesti paigast ära. Tundub uskumatuna, et Põhja-Tallinnas loodi äsja putukaväil, kuid ära on kaotatud peatänavad autode sujuvaks liikumiseks.

Kõlab nagu iroonia, et putukatel on õigus punktist A punkti B liikuda takistusteta ja ummikuteta, sõidukitega liiklejal aga mitte. Otsustajad vist ei mõtle, et putukas saab palju vähemaga hakkama, sõiduk aga vajab liiklemiseks head korraldust ja head infrastruktuuri.

Ülim aeg on Põhja-Tallinna liiklus taas pea pealt jalgadele keerata. Siin tundide viisi ummikutes seisvad sõidukite juhid ei ole millegagi seda karistust ära teeninud. Keegi pole ka liikluskorraldajaid volitanud oma läbikukkunud eksperimente siinsete inimeste peal läbi viima.