Andrei Kuzitškin ⟩ Kremli peataolek näitab, et Venemaa polnud valmis sõja koju tulekuks

Lenini monument ja Venemaa riigilipp Kurski kesklinnas. Foto: Stringer/Scanpix

6. augustil 2024 alustasid Ukraina relvajõud Venemaal Kurski oblasti territooriumil «sõjalist erioperatsiooni». 10 päevaga saavutas Ukraina armee kontrolli Venemaa territooriumi üle, mille pindala ületab Ida-Ukrainas Venemaa poolt aasta jooksul vallutatud maade suuruse. Ma ei hakka hindama selle operatsiooni sõjalisi aspekte, kuid tahan analüüsida tsiviiladministratsiooni tegevust nendes Venemaa piirkondades, kuhu sõda nii ootamatult saabus, kirjutab kolumnist ja Venemaa ekspert Andrei Kuzitškin.

On öeldud, et iga juhtimissüsteemi tõhusust saab hinnata selle järgi, kui adekvaatselt reageerib võim kriisiolukordadele. Venemaa piiriäärsete alade võimud ilmutasid pärast Ukraina relvajõudude operatsiooni algust Kurski oblastis peataolekut ja paanikat.

Administratiivse jõuetuse põhjuseks on Putini juhtimisvertikaal, mis tõrjub poliitilist konkurentsi, tapab initsiatiivi ning värbab võimule nürimeelseid ja pimedaid, ülalt tulnud korralduste täitjaid. Tulekahjude, üleujutuste või «Prigožini mässu» korral ilmutavad Venemaa regioonid iga kord tahtehalvatust ja tegevusetust. Nii juhtus ka 6. augustil: saamata Moskvast käsku, Kurski oblasti võimuesindajad otsekui tardusid. Lahingutegevuse algusega kaasnes tsiviilinfrastruktuuri täielik kokkuvarisemine, mis tõi kaasa kaose ja evakuatsiooniprotsessi korralageduse.