JUHTKIRI ⟩ Ajalooline rahandusotsus

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eesti riik hakkab müüma võlakirju ning et igaüks võib neid börsil märkida 9. septembrini.
• Riigi võlakirjad on kommertspankade hoiustamiskontodest paindlikum variant.
• Ka Eesti investorid Kristi Saare ja Taavi Ilves on öelnud, et kavatsevad võlakirju osta.

Kolmapäeval jõudis avalikkuseni teade, et Eesti riik hakkab müüma võlakirju ning et igaüks võib neid börsil märkida 9. septembrini. Tegemist on märgilise sündmusega, nagu juhtkirja kõrval olevas arvamusloos kirjutab riigikogu liige Andres Sutt (Reformierakond), kes on olnud aastatel 2001–2009 ka Eesti Panga asepresident.

Eesti riik on olnud üks väheseid Euroopa riike, kus selliste võlakirjade soetamise võimalus on siiamaani puudunud (selline võimalus oli meie inimestel enne Teist maailmasõda). Postimees on riigi võlakirjade loomist varasemates juhtkirjades toetanud. Seda tegid 5. juuli arvamusloos ka Riho Terras ja Raul Eamets, kelle hinnangul on selle instrumendi näol tegemist kõige kiirema võimalusega hankida eelarvesse riigikaitseks vajalikku raha. Meenutame, et suve alguses tõusis avalikkuse orbiiti vajadus osta täiendavat laskemoona 1,6 miljardi euro eest.

Antud Eesti riigi võlakirjade emissioon ei ole selleks küll piisava mahuga: praegu on kavas emiteerida võlakirju kokku 200 miljoni euro eest. Samuti on kahetsusväärne, et rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) sõnul ei lähe see laenuraha konkreetselt Eesti riigikaitse vajadustesse, vaid võib minna ka muude eelarveliste vajaduste katteks. Riik võiks lubada, et võlakirjadega kogutav raha läheb eeskätt riigikaitsesse.

Sellele vaatamata on tegemist hea rahapaigutamise võimalusega investoritele. Riigi võlakirjad on kommertspankade hoiustamiskontodest paindlikum variant, sest intressi saamiseks pole vaja raha kinni hoida kogu kokkulepitud perioodi jooksul. Teisisõnu, võlakiri on hoiusest likviidsem, kuna sellest saab intressi kaotamata igal ajal järelturul väljuda ning nende võlakirjade intresse makstakse kord aastas. Ka on riigi võlakirjade pakutud intress 3,3 protsenti parem enamikust kommertspankade hoiuste intressidest. Samuti võib olla kindel, et võlakirjade puhul on Eesti riik turvaline partner: võlakirjadesse paigutatud raha ei kao kusagile ning selle saab tagasi 16. septembril 2026.

Riigi võlakirjade näol on tegemist hea rahapaigutamise võimalusega investoritele, sest see on kommertspankade hoiustamiskontodest paindlikum variant ja ka intress on parem.

Lisaks, laenates kohalikelt investoritelt, jääb raha Eesti majandusse. Arvestades Eesti riigi suhteliselt madalat laenukoormust Euroopa Liidus, võiks Eesti Vabariik laenata raha hõlpsasti igalt poolt, kuid siis jääks makstavate intresside summa välismaale.

Ka Eesti investorid Kristi Saare ja Taavi Ilves on öelnud kommentaaris Postimehele, et kavatsevad osta riigi võlakirju. Nagu Saare ütles, on Eesti inimestel hoiuseid kokku üle kümne miljardi euro ning riigi võlakirja emissiooni maht 200 miljonit pole seda arvestades suur summa. Kuid nagu investorid sageli ütlevad, on mõistlik alustada väikselt ning edu korral laieneda ja kasvada. Seega, kui Eesti inimesed võtavad riigi võlakirjad hästi vastu, võib mõelda juba järgmisele emissioonile.

Postimees tervitab riigi võlakirjade emissiooni ning loodab, et saadava raha abil hangitakse vajalikku laskemoona.