/nginx/o/2024/08/28/16320310t1hde46.jpg)
Kalju Lepik pääses üle noatera paadile, mis ta 1944. aastal Eestist minema viis, tema luulet iseloomustab läbivalt valu kodumaakaotusest, kirjutab kirjandusteadlane Maarja Vaino.
Kalju Lepik pääses üle noatera paadile, mis ta 1944. aastal Eestist minema viis, tema luulet iseloomustab läbivalt valu kodumaakaotusest, kirjutab kirjandusteadlane Maarja Vaino.
Kalju Lepik (7. X 1920 – 30. V 1999) on üks eesti pagulaskirjanduse võtmekuju ja 13 luulekogu autor. Paul-Eerik Rummo on nimetanud Lepikut eesti kõigi aegade kõige rahvuslikumaks luuletajaks. Luuleuurija Õnne Kepp on leidnud kogu Lepiku luule kohta, et «Kõik on kokku üks suur Eestimaa-laul».