JUHTKIRI ⟩ Majanduskasvu unelm

Päeva karikatuur. 28.08 Foto: Urmas Nemvalts

• Rahandusminister tunnistas, et eelarvedefitsiit jääb, kuid tegeletakse selle vähendamisega.
• Oluline on ka tulude poole suurendamine ja seda ei saa teha peaasjalikult makse tõstes.
• Eeldused majanduse taastumiseks on olemas.

Teisipäeval tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) koos kolleegidega ministeeriumi eeloleva aasta majandusprognoosi. Ehkki olukord pole roosiline, prooviti jagada pigem positiivseid sõnumeid: et majanduskasvu eeldused on olemas ning et riigi rahandus õnnestub peagi kontrolli alla saada.

Rahandusministrist oli aus tunnistada, et probleemid on kuhjunud ning kõiges ei saa süüdistada Ukraina sõda; et eelarvedefitsiit jääb, kuid tegeletakse selle vähendamisega. «Peame kulusid vähendama, külmutama ja riigile ka lisatulusid koguma,» ütles Ligi.

Postimees toetab igati riigi kulude ülevaatamist ning vähendamist. Eesti riik ei saa elada üle oma võimete. Lisaks kärpimisele on oluline aga ka tulude poole suurendamine ja seda ei saa teha peaasjalikult makse tõstes, vaid ikka ettevõtlust ja majandust stimuleerides. See ei tähenda, et ettevõtjad peaksid saama otsetoetusi nagu erakorralise Covidi-kriisi ajal; tegemist oleks turu moonutamisega. Kuid majanduse stimuleerimise nimel tasuks vältida maksude tõstmist.

Selles osas jäi pressikonverentsilt kõlama optimism, mis mõjub kummalisena, kuna pole võimalik mõista selle aluseid. Esinejate sõnul on riik majandust eelarvedefitsiidiga tugevalt stimuleerinud, see tuleb lõpetada; samal ajal oleks mõistlik makse tõsta. Tunnistati, et see pidurdaks majanduskasvu, kuid tegemist on kahjuga, mis tuleb ära kannatada, pärast mida saab eelarvedefitsiidi kontrolli alla ning eeldatavasti käesoleva aasta neljandas kvartalis saabub majanduskasv. Prognoos ei kinnita, et maksud tapaksid majanduse, kinnitas rahandusminister Ligi.

Majanduskasvu on rahandusministeerium ennustanud juba mitu korda, viimati käesolevaks suveks, ent paraku on see pidevalt käest libisenud nagu janusele terendav oaas kõrbetuules. Jääb mulje, et riigi rahandus ja Eesti majandus on üksteisega vähem seotud, kui tavamõistus seda tunnistaks.

Lisaks kärpimisele on oluline aga ka tulude poole suurendamine ja seda ei saa teha peaasjalikult makse tõstes, vaid ikka ettevõtlust ja majandust stimuleerides.

Rahandusega tuleb kõik korda saada, et vältida eelarveotsuste liikumist nn Brüsseli emissaride kätte, nagu kümmekond aastat tagasi Kreekas – ja kuulates pressikonverentsi, tänu automaksule ongi juba rahandusega kõik ennustatavas tulevikus paremini. Ning majanduski hakkab taastuma, kuna vastavad eeldused selleks on olemas.

Mis need on? Meie peamiste eksportturgude – Rootsi, Soome ja Saksamaa – majanduse hea käekäik. Euribori langus: paremini kättesaadav laenuraha ja kokkuhoid olemasolevatele laenuvõtjatele. Ilmselt see juhtubki valitsusest sõltumatult.

Huvitav oli kuulda rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe väidet, et meie ettevõtjad on läbi aegade silma paistnud pessimismiga ning et ta tahaks näha, kuidas Eesti kingades vastaksid Saksamaa ettevõtjad. Muide, meil on olemas Saksa-Balti kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus. Pole kuulda olnud, et sealsed inimesed ülioptimismist pakataksid.