Unustatud nakkushaigused: difteeria levib üha enamates Euroopa riikides

Difteeriabakter Foto: Shutterstock

Ohtlik kurgutõbi on meile arvatust palju lähemal. Difteeria annab endast märku paljudes Euroopa riikides, sh meie naaberriigis Lätis. Kägistavaks ingliks nimetatud haigus võib viia loetud päevadega hingamisraskusteni ning põhjustada närvihalvatust, südamepuudulikkust, surma, kirjutavad arstitudengid Emma Anni Koppel ja Linda Koreinik.

Loota, et ohtlik nakkushaigus on maailmast kadunud ning üksikud nakatumised meist kaugel, on vale. Difteeria haigusjuhtumid pole sugugi harvad – Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil diagnoositi veel 2020. aastal maailmas enam kui 10 000 difteeria juhtu ja haigusjuhud sagenevad.

Kui aastatel 2017–2021 diagnoositi haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) andmeil Euroopas keskmiselt 55 difteeriajuhtu aastas, siis perioodil 2022. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta augustini kokku juba 281 juhtu. Neist neli lõppesid surmaga, sh üks meie naaberriigis Lätis. Viimastel aastatel on Euroopas lisaks Lätile difteeriasse nakatumist diagnoositud ka Saksamaal, Belgias, Hollandis, Hispaanias, Tšehhis, Slovakkias, Rootsis, Norras. Õigel ajal ja korduva vaktsineerimisega oleks need juhtumid olnud välditavad.