:format(webp)/nginx/o/2023/12/27/15801842t1h939e.jpg)
Nagu paljudes riikides, on ka Eesti põhiseaduses kriiside ületamiseks eraldi peatükk. See kümnes peatükk kannab riigikaitse nimetust, kuid käsitleb laiemalt kriisi tähendust, kirjutab riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras (Eesti 200).
Selle sisu on oluline teada, kui asuda lugema valitsuses ettevalmistamisel olevat tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis asendab senise riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse.
Riigikaitse peatüki eesmärk on taastada põhiseadusega ette nähtud riigikord oludes, kus vajadus põhiseadusliku elu moonutamiseks ja inimeste põhiõiguste piiramiseks on erakordselt suur. Põhiseaduses on nimetatud erilised ohuolukorrad, mille kehtestamine toob kaasa tavapärasest oluliselt ulatuslikuma muutuse riigijuhtimises ja seda kindlustavas põhiseaduslikus süsteemis. Selliste ohuolukordade reguleerimine põhiseaduses kindlustab, et mõne säärase olukorra kattevarjus ei toimuks konstitutsiooni põhiväärtuste lammutamist. Erikorra regulatsioonid peavad kaitsma põhiseadust muu hulgas ka sisemiste ohtude ning demokraatiavaenulike ilmingute vastu, tagades ka riigikogu kaasatuse.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/06/15183588t1hf74c.jpg)