TOOMAS ALATALU ⟩ Kremlil läheb oma poliitika elluviimiseks vaja Kaukaasia toetust

20. august 2024. Kadõrov ja Putin vestlevad Venemaa presidendi visiidil Põhja-Kaukaasias. Putin vajab Kadõrovit Venemaa ohjes hoidmiseks ja Kadõrov Putinit võimu järglasele üleandmiseks. Foto: Vyacheslav Prokofyev / Kremlin Poo

Ukraina vägede sissetung Kurski oblastisse tõi tõesti kaasa ajaloo kordusetenduse, sest president Putini ootamatu kadumine ekraanilt meenutas kangesti Nõukogude impeeriumi juhi Stalini avalikkusest kadumist juunis 1941, kui kamraadiks peetud Hitler talle kallale tungis. Mõlemal juhul üllatati Kremli juhte, kes on end pidanud ilmeksimatuteks, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

Putini kadumise venides pakuti välja kõige imelisemaid versioone, kuniks avalikustati, et oli toimunud hästi läbi mõeldud ja kiirelt tehtud väisang Bakuu- Vladikavkaz-Beslan-Groznõi-Gudermes (18.–20.august), esimene pool avalikult ja teine pool tagantjärele teatamisega. Seda koos oluliste sise- ja välispoliitilise sõnumitega.

Lõuna-Kaukaasiast varem ja hiljem tulnud sõnumeid silmas pidades jäi Bakuus ilmselt mõni asi tegemata/ütlemata, ent Põhja-Kaukaasia sõidust võttis režiimi propagandamasin maksimumi, eriti silmas pidades maailma tänast sõdimist Gazas.