Priit Rohtmets ⟩ Ukraina uus seadus paneb kremlimeelsed pühakojad saatusliku valiku ette

Protestijad Kiievis hoiavad Moskva patriarh Kirilli kujutavat plakatit. 2. aprill 2023. Foto: Celestino Arce Lavin / Scanpix Baltics

20. augustil võttis Ukraina ülemraada vastu seaduse, millega asutakse piirama Venemaaga seotud usuliste ühenduste tegevust Ukrainas. Seaduse sünniloost ja tagajärgedest Ukraina ühiskonnale kirjutab kirikuloolane Priit Rohtmets.

Alates 2014. aastast, mil Venemaa okupeeris Krimmi, on Ukrainas pööratud aina suuremat tähelepanu õigeusu kiriku rollile Vene riigi mõjutusvahendina. Juba 1990. aastatel lõhenes varem Vene Õigeusu Kiriku kontrolli all olnud õigeusu kogukond Ukrainas kolmeks suureks kirikuks, neist kõige suurema kogukonna moodustas kuni täiemahulise sõja alguseni Moskvale alluv Ukraina Õigeusu Kirik (MPUÕK).

2014. aasta sündmuste otsese tagajärjena haaras Ukraina riik initsiatiivi, et Ukrainas oleks iseseisev õigeusu kirik, millel poleks Moskvaga sidemeid. Et seda teha kirikuõiguslikult korrektselt, pöördus Ukraina ülemraada 2016. aasta juunis Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi Bartolomeusi poole, et see kirikliku iseseisvuse kinnitaks. 2019. aastal andiski oikumeeniline patriarh kinnituskirja ehk tomose, millega moodustati iseseisev Õigeusu Kirik Ukrainas. Moskvale alluv kirik aga keeldus uue kirikuga liitumast ja jäi Vene Õigeusu Kiriku struktuuris edasi tegutsema.