Alljärgnevalt peatun mõnel kõnepunktil. Kirjutasin ka ise mõni aeg tagasi, et Eesti peamised prioriteedid on paigast ära. Kellele me loome suurte kaitsekulude ja tasakaalus eelarvega riiki, kui meil pole siin varsti enam inimesi. Seetõttu oli väga sümpaatne, et sündimuse teema oli presidendi kõnes esimesel kohal.
Nii nagu demograafia professor Allan Puur hiljutises raadiointervjuus mainis, on sündimuse languse taga lisaks objektiivsetele põhjustele (sünnitusikka on jõudnud üheksakümnendate alguses sündinud noored, keda on lihtsalt oluliselt vähem kui varasemaid põlvkondi), aga ka üldised hoiakud noorte seas ning ebakindlus tuleviku suhtes. Seda ebakindlust süvendavad ühelt poolt üldine geopoliitiline olukord ja teisalt ka majanduspoliitilised sammud, mis on vähendanud lastetoetusi. President mainis väga õigesti, et inimesed peaksid tajuma, et nad elavad lapsesõbralikus riigis. Seda tunnet on viimasel ajal pigem vähemaks jäänud, kui lugeda valdkondlike ministrite arvamusi.