OLAV RENNO ⟩ Pöörakem Kalevipoja kuju õiges suunas – Venemaa poole

Tartu vabadussammas asub Vabaduse puiestikus. Foto: OLIVER MATKUR / PM / SCANPIX BALTICS

Tartus Emajõe puiestikus seisab Kalevipoja kuju, mis meie vabadussõja mälestusmärgina püstitati septembris 1933. Kujur Amandus Adamsoni idee kohaselt vaatas meie eeposekangelane mõõgale toetudes üle jõe itta, kust meile kunagi midagi head tulnud pole, kirjutab emeriitteadur Olav Renno.

Selle samba lõhkusid punavõimud 28. aprillil 1950, pronkskuju tükid viidi utiiliks ja need läksid jäljetult kaduma. Samale kohale, et rahva mälestust vabadusetoojatest viimseni kustutada, rajati 1952. aastal Fr. R. Kreutzwaldi kuju.

Kui ka Tartus jõuti vabadussõja ausamba taastamiseni, nihutati Kreutzwaldi kuju 70 meetri võrra Raekoja platsi poole, et Kalevipojale tema esialgne paik tagasi anda. Kuid Ekke Väli loodud kuju avamisel 2003. aasta võidupühal tabas pärast kujult katte eemaldamist endist monumenti mäletanud inimesi üllatus: Kalevipoja valvas pilk ei olnudki enam itta suunatud, vaid ta vaatas hoopis... turuhoone poole. Ju siis oli kellegi «ülitarga ründi» või linnaisade kollegiaalse otsuse põhjal otsustatud võimalikku poliitilist maiku vältida. Oli ju Eestis tollal omamoodi «jänes-püksis-aeg», kui eestlaste võitlust oma riigi eest püüti mahedamaks vaikida – meenutagem kasvõi Pärnus keelatud ja Lihulas kõrvaldatud Eesti leegionäri kuju lugu.