JUHTKIRI ⟩ Vabadusvõitlejad või terroristid?

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Panšini ja Ptšjolkini väljaütlemised ei kattu uue Tallinna koalitsiooni tõekspidamistega.
• Ptšjolkini vallandamine oli mõistetav ning Keskerakonnal on põhjust sisekaemuseks.

Neljapäeval Keskerakonnaga liitunud Jaak Madison näeb Narva keskerakondlase Mihhail Panšini puhul kõige suurema probleemina, et Panšin elab Venemaa meedia mõjuväljas. Meenutame, et kõik algas sellest, et Tondiraba huvikooli ning Kuristiku lasteaia direktor Sergei Ptšjolkin nimetas sotsiaalmeedias metsavendi terroristideks, millele järgnes tema vallandamine ning seejärel asus Panšin teda kaitsma.

Ptšjolkini kommentaar sotsiaalmeedias oli reljeefne, ehkki ta üritas seda hiljem siluda ja väita, et teda on valesti mõistetud. Aastal 2024 pole mõtet väita, et Eesti Vabariik ühines NSVLiga vabatahtlikult, et küüditamine oli võitlus kuritegeliku elemendiga või et metsavennad olid terroristid. Ptšjolkin kasutas sotsiaalmeedias terminit «bojevik», mida Venemaal kasutatakse näiteks Tšetšeeni terroristidest rääkides. Neutraalne sõna oleks «bojets» (võitleja). Nii et tähenduse mõttes pole siin midagi vaielda.

Küll aga võib vaielda Madisoniga, sest kas Venemaa mõjuväli on ikkagi kõige suurem probleem? Lisame veidi fakte Sergei Ptšjolkini kohta. Ta on sündinud 1985. aastal, järelikult on juba käinud koolis Eesti Vabariigi ajal. Ta on kandideerinud kohalike omavalitsuste valimistel Tallinnas Lasnamäel (nagu keskerakondliku linnavalitsuse allasutuste juhid ikka tegid) ning sai viimastel valimistel 184 häält.

Metsavendi bandiitidega võrrelnud Ptšjolkini vallandamine oli mõistetav ja tundub, et Keskerakonnal on põhjust sisekaemuseks.

Kui selline inimene on jätkuvalt Venemaa meedia mõjuväljas, saame teha veel mitmeid kriitilisi järeldusi. Esimene kriitiline järeldus on hariduse kvaliteedi kohta, mida venekeelne kool on pakkunud. Teine kriitiline järeldus on omaaegse Tallinna linnavalitsuse suhtes, kelle meelest oli selliste vaadetega isik igati sobilik huvikooli ja lasteaia direktoriks. Kolmas järeldus puudutab mõistagi Keskerakonda, kellel oli pikka aega Tallinnas ainuvõim, mistõttu Tallinna linnavalitsusest rääkides võis tegelikult mõelda Keskerakonda. Ent seda kriitilist järeldust kinnitab asjaolu, et ka Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart toetas alguses Ptšjolkinit. Ikka räägiti, et meest on valesti mõistetud ja ta ei mõelnud tegelikult metsavendadest halvasti.

Nagu öeldud, valas õli tulle Narva keskerakondlane Mihhail Panšin. Ta toetas Ptšjolkinit ning leidis samuti, et metsavennad olid bandiitlikud ja panid eelmise sajandi keskel toime kuritegusid Eesti rahumeelse elanikkonna vastu. «Sellest räägivad arhiiviandmed,» kinnitas Panšin.

Panšini jutu peale andis Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart juba tagasikäigu. «Metsavennad võitlesid vabaduse eest võõra võimu vastu ja nende halvustamine ei ole aktsepteeritav. See on lugupidamatu meie traagilise ajaloo suhtes,» ütles Kõlvart. Ta lisas, et «Mihhail Panšin väljendas oma postituses isiklikku seisukohta, mis ei kattu Keskerakonna tõekspidamistega.»

Ammugi ei kattu Panšini ja Ptšjolkini väljaütlemised uue Tallinna koalitsiooni tõekspidamistega, mistõttu Ptšjolkini vallandamine oli mõistetav. Tundub, et Keskerakonnal on siiski põhjust sisekaemuseks.