/nginx/o/2024/08/22/16306300t1hc374.jpg)
Vladimir Beekman on mälestusteraamatus «Alles see oli» (Tänapäev 2008) kujutanud oma tööka elu paljusid seiku, paraku aga mitte seda, kuidas ja miks kirjutas ta 1959. aastal muinasjutu võttestiku kasutava populaarteadusliku raamatu «Aatomik». Ometigi oleks väga huvitav teada, mis teda selleks inspireeris.
Lugu algab selliselt, et kirjandusteadlikumale inimesele võib meenuda Carlo Collodi «Pinocchio seiklused» (või ka selle nõukogude parafraas Aleksei Tolstoilt, «Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused»). Meistri või siis Teadlase materjali osake hakkab elama oma elu, meister/teadlane paneb talle nime ja väike tegelane läheb hüpates-karates laia maailma seiklema; teeb algul rumalaid tempe, siis aga saab õpetust ja hakkab end õigele teele vedama.
Aatomik ehk siis väikese poisipõnni kehastuses aatomijõud ei tunne oma vägevuse piire, ta on liiga tugev – nagu näiteks ka rahvamuinasjuttude tugev poiss – ja see viib halbade tagajärgedeni.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/14/15078883t1hdd1e.jpg)