Valitsuse maksupakett tähendab Eesti majandusele stagnatsiooni jätkumist, kus valitakse halva ja veel halvema vahel, sest puudu jääb ideest, kuidas Eestisse suurinvesteeringuid meelitada.
Ettevõtete tulude täiendav maksustamine kirjutati koalitsioonileppesse sisse sundkäigul, et planeeritava riigieelarve tulupoolele oleks võimalik midagigi juurde lisada. Sealjuures aga – nagu paljud hoogsalt poliitiliselt kokku lepitud asjad ikka – jäeti läbi mõtlemata, kas ja kuidas muudatus päriselt õnnestub ellu rakendada. Üha enam arvamusi hakkas viitama väga suurele hallile alale, mis süsteemi rakendades tekib ning suure tõenäosusega planeeritud rahakogust kuidagi kokku ei korjata. Lisaks tekib keerulise süsteemi ehitamisel ja kontrollimisel alati juurde ka bürokraatiat, mis on üleüldiselt ebamugav teema.