ERKKI KOORT ⟩ Augustimäss 33 aastat tagasi

1991. aastal polnud piiride kaitsmiseks praktiliselt mitte midagi peale vankumatu tahte. Luhamaa piiripunkt ja esimesed ajateenijad piiril. Foto: Erakogu

1991. aastal Moskvas alanud augustiputši tagajärjed võinuksid olla väga traagilised, kuid nende mõju näeme ka tänases maailmas, kirjutab Postimehe ja sisekaitseakadeemia jugeolekuekspert Erkki Koort.

18.–19. augustil 1991 Moskvas alanud augustiputš pidi päästma Nõukogude Liidu, kuid sellest sai hoopis monstrumi kirstunael. Vanameelsed püüdsid takistada demokraatlikke protsesse ning pöörata ajaratast tagasi. See ei õnnestunud.

Kui mäss algas, janunesid kõik info järele. Moskva kesktelevisioonist tuli Luikede järv ning sekka mõned riigipöörajate avaldused. Peamisteks infokanaliteks olid Eesti televisioon ja Eesti raadio (noorematele: internetist ei olnud keegi midagi kuulnud). Ma ei tea, kuidas õnnestus toonastel ajakirjanikel infot hankida, kuid oma rolli täitsid nad ülimalt hästi. Televisioon ja raadio seisid täielikult Eesti eest. Alles aastaid hiljem kuulsin tänaseks lahkunud ajakirjanikult, et tegelikult oli puhumas ka teistsuguseid tuuli.