Korvpallisõbrad teavad Aivar Kuusmaad kui Eesti korvpalli lähiajaloo ühte säravamat tegelast. Platsil oli Kuusmaa mäng alati emotsioonidest kantud ja kuna sellega kaasnes edu, oli ta rahva vaieldamatu lemmik.
Emotsioonide ohver
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänu emotsionaalsusele tegi Kuusmaa ajalugu ka treenerina. Tema hinnangul ebaõiglasest vilepartiist tingitud vihapurse viis selleni, et temast sai esimene Eesti korvpallitreener, kes peab karistusena ühe mängu vahele jätma.
Kuid Kuusmaa poleks ju tema ise, kui ta istuks mängu ajal vaguralt pingiotsal ja plaksutaks heakskiitvalt kohtuniku iga otsuse peale – seda ka siis, kui vilemehed tema hoolealustele liiga teevad.
Mees oli hingega mängus ise platsil viibides ja on hingega asja juures ka treenerina. Ja kuigi see võib tekitada talle tulevikuski probleeme, siis sellist Kuusmaad korvpallisõbrad ju armastavadki.