Juhtkiri ⟩ Investeeringud ahju

Päeva karikatuur, 19. august. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Ettevõtete tulumaksuvabastust peeti kunagi suursaavutuseks.
• Kasumimaks seab ohtu ka investeeringud.

Maksudega tegude poole pürgivat valitsust näib endiselt vaevavat heade ideede puudus. Seda iseloomustab suutmatus maksusüsteemi uuendamisel vaadata suurt kaugemale kui juba tuttavad rajad.

Kõigepealt tõusis käibemaks, nüüd on plaanis ettevõtetele kehtestada kasumimaks, olgu siis päris keeruline moodustis avansilise kasumimaksu näol või siis sellest vähemalt palju lihtsam ja seetõttu ehk parem plaan palgafondi maksu kaudu sama raha kallale minna.

Ent meenutame, et kunagi lugesid eestlased ettevõtete välja võtmata kasumi tulumaksuvabastust üheks taasiseseisvumisaja suursaavutuseks. See peaks soodustama äriga teenitud raha ettevõttesse tagasi investeerimist.

Ettevõttes tekkinud lisandväärtus – sisuliselt müügilt teenitud tulu, millest on lahutatud toorainekulu – jaguneb peamiselt kaheks, palgaks ja kasumiks. Kui palgafondi täiendavalt maksustada, siis jääb kasumi osa väiksemaks. Järelikult sisuliselt maksustatakse sellega tegelikult sedasama kasumit.

See aga tähendab, et maksu alla lähevad ka investeeringuid, sest mujal maailmas tavapäraseid investeeringute maksusoodustusi meil Eestis pole. Meil pole neid vaja olnud, sest väljavõtmata kasum on ju olnud niigi maksustamata. See küll on juba varem pidurdanud välisinvesteeringuid, sest ka kõrgelt haritud võõramaalastele on keeruline selgitada, et välja maksmata kasum on meil maksustamata. Mõnele, kes lõpuks aru saab, selline süsteem isegi meeldib, osa aga jääbki harjumuspäraseid soodustusi tahtma.

Maailmas on palju erinevaid makse. Neil kõigil on oma plussid-miinused. Meil ei tule kõik need maksud tavaliselt üldse jutukski.

Lihtsalt kaheprotsendise lisamaksu kehtestamine annab sellega Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimele paraja hoobi. Välisinvestorite jaoks muidugi pole rahapaigutuse tegemisel maksusüsteem peamine argument. Nemad vaatavad eeskätt ikka seda, et saaks äri ajada – oskustööjõu ja piisava turu olemasolu. Ahjaa, ka nendega pole meil ju liiga hästi. Tööjõudu napib ja turg on väike. Mis eelised meile siis üldse jäävad?

Jah, see kõik pidada olema ajutine. Eks me oleme neid rohkem ja vähem ajutisi maksutõuse ennegi näinud.

Maailmas on palju erinevaid makse. Neil kõigil on oma plussid-miinused – nii majanduslikud kui ka poliitilised – ja on seepärast arenenud riikides kasutusel nende erinevad kombinatsioonid. Meil ei tule kõik need maksud tavaliselt üldse jutukski.

Arenenud riikides on kombeks investeeringuid soodustada ja praegu jääb täiesti ebaselgeks, kas ja kuidas on kavas meil see probleem lahendada. Kui lahendust ei tule, siis meenutab see viljapuuga ahju kütmist, ilma vilju ära ootamata.