Lea Danilson-Järg ⟩ Peretoetused ongi vajaduspõhised ja peaksid nii jääma

Lea Danilson-Järg Foto: Mihkel Maripuu

Perepoliitika püsivus on aidanud Eestil varasematest majandusraskustest läbi tulla, ilma et sündimus oleks tohutult vähenenud. Ärme sae oksa, millel meie riik ja rahvas püsib, jätame lapsed ka seekord kärpimata, kirjutab Lea Danilson-Järg (Isamaa).

Suvi hakkab lõppema ning lastega pered valmistuvad taas uueks õppeaastaks. Kuigi kooliteel järgmise verstapostini jõudmine teeb lapsevanematele rõõmu, käib sellega kaasas ka mure – kooliks vajaliku hankimine on kulukas, jätkuva hinnakasvu tingimustes seda enam. Kui siia lisada veel ka valitsuse plaanitud täiendavad maksutõusud ning kavatsus perehüvitiste arvelt riigi kulusid kärpida, ei pruugi rõõm murede alt enam välja paistagi. Raske on rõõmu tunda, kui rahakott tõotab tuleval aastal veelgi õhemaks muutuda.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on lubanud sügiseks valmis saada analüüsiga, millest peaks selguma, kas ja kuhu kärpekäärid sisse lüüakse. Juttu on olnud peamiselt vanemahüvitise lae alla toomisest ning laste- ja peretoetuse vajaduspõhiseks muutmisest. Kuna sellised muudatused puudutaks nii olemasolevaid kui ka tulevasi lastega peresid, oleks neil väga laiaulatuslik mõju meie riigi tulevikule. Kindlasti ei tohiks siin eelkõige kärpe-eesmärkidest lähtuda, vaid ikka sisulistest sihtidest – mõjust sündimusele ja laste heaolule.