Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Priit Suve Kihutajate probleemi lahendamine kiirustades ei pruugi lahendusele lähemale viia

Priit Suve
Priit Suve Foto: Erakogu

E-tõukerataste kohta on on saadaval väga eripalgelist infot ja nendega seotud probleemidele ei maksa läheneda ühekülgselt, kirjutab Sisekaitseakadeemia professor ja Tallinna Ülikooli dotsent Priit Suve.

Elektritõukeratastest ilmub eesti meedias ikka aeg-ajalt artikleid ja tänavapildis on need nähtavad nii liikuva kui seisvana-pikutavana. Kui teha päring märksõnaga «tõukeratas» Google Trends otsingus, selgub, et alates 2015. aastast on huvi tõukeratta vastu olnud erinev ning praegu ei sugugi tipphetk. Ometi on tõukeratas Google otsingute järgi otsustades ikka huvi pakkunud.

Mina ei ole kunagi juhtunud ühegi e-tõukerattaga sõitma ning ei ole erialaselt nendega kokku puutunud, kuid olen liikluses neid ikka uudishimulikult jälginud ja küllap jalakäijana nii mõnelegi tahtmatult ette jäänud. Kui aga juhtusin lugema Aivar Toompere manitsust Eesti Päevalehest, jäin mõtlema, et huvitav, mida nende e-tõukerataste kohta uuritud on, sest allikaviidetega katmata ja erialateadmiste piirest väljuvad arvamused võivad küll huvitavad olla, kuid enda arvamuse kujundamiseks oleks hea lugeda eelretsenseeritud uuringuid. Kuna olen selles valdkonnas täielik võhik, otsustasin uudishimust veidi ringi vaadata ja piirdusin igaühele kättesaadava kirjandusega ainult ennetuse vaatenurgast.

Tagasi üles