Urmas Reinsalu ⟩ Valitsuse maksutõusud andsid uue hoobi majanduskindlusele

Urmas Reinsalu Foto: Martin Pedaja

Oleme jõudnud maksutõusu segadusega samasugusesse olukorda, nagu oli Kallase valitsuse ajal, kirjutab riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa).

Kindlustunde asemel on ebakindlus.

Vaatame lähemalt: valitsuskoalitsioon leppis juulis kokku loetud päevadega ligi miljardi euro eest uusi maksutõuse 2026. aastaks.

Avalikkus sai sellest teada tagantjärele, ettevõtlusorganisatsioonidega ei konsulteeritud, mõjuanalüüse ei tehtud.

19. juulil teatati, et senine ettevõtete investeeritud kasumi maksuvabastus muudetakse ära ja tuleb ettevõtete kasumi maksustamine. Kuidas seda tehakse, ei öeldud.

6. augustil teatas rahandusministeerium, et tuleb avansiline tulumaks ettevõtete kasumile, millega soovitakse 200 miljonit eurot kokku koguda.

See tähendab, et seda hakataks korjama kas prognoositavalt eelmise aasta kasumi pealt ning tehes siis aasta hiljem tasaarvestusi või hakataks ettevõtetelt nõudma kvartaalseid majandusaruandeid ning ettevõtted peaksid maksu tasuma siis jooksvalt.

Mõlemad lahendused toovad kaasa ulatusliku bürokraatliku kulu nii ettevõtetele kui riigile.

Teiseks laiemalt: ettevõtte kasumi tulumaksu kehtestamine mõjub täiendavalt destabiliseerivalt ettevõtjatele.

Hakatakse kasumit moonutama, tekivad uuesti maksu vältimise eesmärgil kontsernisisesed laenud.

Avalikkus sai sellest teada tagantjärele, ettevõtlusorganisatsioonidega ei konsulteeritud, mõjuanalüüse ei tehtud.

Kogu ettevõtluse maksustamise senine süsteem kaotab kehtivuse ning seda veel deklaratiivselt tähtajaga (mida selle kavandajad ilmselgelt ei plaani).

Ettevõtluse maksustamise seletamine välisinvestorile nõuab parajat pingutust:

1. Meil on kehtiv ettevõtete investeeritud kasumi mittemaksustamine, aga kasumit siiski maksustatakse avansiliselt tähtajaga ja võib-olla püsivalt.

2. Lisaks on Eestis õiguslikult kehtiv suurte kontsernide kasumi miinimummaks (minimaalselt 15 protsenti).

3. Pankadel on erinev avansiline kasumimaks.

Koalitsiooni kokkulepitud maksutõusud andsid uue hoobi majanduskindlusele.

Strateegiliselt vastutustundetu on puruks lõhkuda senine ettevõtete maksusüsteem. See on üks vähestest järele jäänud Eesti ärikeskkonna regulatiivsetest konkurentsieelistest meie piirkonnas ning nüüd läheb see likvideerimisele.

See on kohanud ulatuslikku kriitikat ja paanikas Reformierakond on asunud otsima taganemisteed.

Mäletate, nagu Võrklaev teatas läinud aasta detsembris, et uusi makse ühiskond välja ei kannata.

Strateegiliselt vastutustundetu on puruks lõhkuda senine ettevõtete maksusüsteem.

Nüüd pakub Reformierakond ettevõtte kasumi tulumaksu asemel sotsiaalmaksu tõusu, suunates selle riigieelarvesse. Sotsid on ettepaneku tagasi lükanud.

Reform andis uute maksude kehtestamisel kiire võimule saamise nimel sotsidele järele, ohverdades Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi.

Koalitsioonilepe oli sadistlik kokkulepe, mida nüüd on keeruline avada: sotsid olid Reformierakonna nõudmisel sunnitud toetama väiksema sissetulekuga töötavate inimeste ja pensionäride täiendavat maksustamist.

Vastukaaluks sotside nõudel otsustati hävitada senine ettevõtete investeeritud kasumi maksuvabastuse süsteem.

Oleme ühiskonnana tagasi tuntud segaduses.

Sellel on kallis majanduse destabiliseerimise hind.

Eelmisel aastal maksime selle eest ELi suurima majanduslangusega.

Soovitan valitsusel tunnistada ausalt, et senise poliitilise agenda jätkamine on ebaarukas ja see maksufestival lõpetada.

Teiseks, teha venitusteta sel suvel negatiivne lisaeelarve ning vähendada valitsemiskulusid soovitud mahus mitte kolme aasta pärast, vaid reaalajas kohe.

Jürgen Ligi kõneles oma retseptist, et kaks kolmandikku eelarvepositsiooni parandamisest peaks tulema kärbetest. Seni pole aga reaalselt midagi tehtud.

Ligi vastuseis ettevõtte tulumaksusüsteemi hävitamisele ei ole vale, selleks uue maksutõusu väljapakkumine ei lähe aga kokku tema enda retseptiga.

Valitsusest voogavad kooskõlastusele minevad eelnõud uue bürokraatia ja koormiste kehtestamise kohta. Selle kohta ei ütle koalitsioonileping sõnagi. Vastupidi, meile lubati, et uue ettekirjutuse jõustumisel samas mahus olemasolev tühistatakse.

Niisuguse poliitikaga on Eestil keeruline väljuda majanduslangusest.

Me vajame ebakindluse tootmise asemel kindlust.