Kolmkümmend viis aastat tagasi, 23. augustil 1989 võtsid inimesed Tallinnast Vilniuseni umbes 15 minutiks üksteisel käest kinni, et avaldada meelt suurriikide sobingust alguse saanud ebaõigluse vastu. Kas pole aeg taas sealmaal, et veelgi valjemalt protestida «tugevama õiguse» vastu?

Hitlerliku Saksamaa ja stalinliku Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP), kuhu kirjutasid alla välisministrid Joachim von Ribbentrop ja Vjatšeslav Molotov, sisaldas salaprotokolle, mille alusel annekteeriti ja jagati omavahel Balti riigid ja Poola ning mis sütitas 1.septembril 1939 II maailmasõja.

Baltimaade pealinnades toimusid juba 1987. aasta 23. augustil esimesed meeleavaldused, kus nõuti MRP tühistamist. Nõukogude Liidu repressiooniaparaat oli siis veel tugev ja ajakirjandus tsensuuri all, mistõttu avalik õigusenõudmine võis olla ohtlik. Hirvepargi esimese miitingu üks korraldajaid Heiki Ahonen peetigi kinni ja saadeti NSV Liidust välja, jälitati ja vahistati teisigi julgeid.