:format(webp)/nginx/o/2017/12/22/7429263t1h7e03.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/05/15/14552540t1h8878.jpg)
Üha enam puutume kokku seletamatute ja väga sadistlike kuritegude ilmingutega nii meil kui kogu mailmas. Ja seda nii laste, noorte, täiskasvanute ja isegi vanurite seas, kirjutab psühholoog Tõnu Ots.
Tellijale
PSÜHHOLOOG ⟩ Tsiviliseeritud maailma üheks raskemini talutavaks sotsiaalseks probleemiks on inimeste üksindus ja üksildus (5)
Neljapäevases Postimehes ärgitas Maarja Vaino lugema ja kaasa mõtlema ühiskonnas üha enam võimu võtvale psühhosotsiaalsele ilmingule – psühhopaatiale. Aitäh, Maarja. See Kevin Duttoni raamat väärib lugemist ja laiemaid mõttetalguid. Tahan aga sealt edasi minna ja rääkida teisestki ja mõneti ehk ohtlikumastki sotsiaalsest arengutendentsist, mis meidki on tabanud.
Ei lähe päevagi, mil ka ajakirjandus ei räägiks ehmatavatest ja võigastest kuritegudest. Ning seletust otsivad pilgud pööratakse psühholoogide poole. Minu pikas praktikas pole ma kogenud nii paljude patsientide abitust tulemaks toime oma laste, elukaaslaste, kolleegide, koolikaaslaste või lausa tänavakuritegude jõhkra – ja mis kõige hullem – neile endilegi seletamatu sadismiga.