Urmas Tartes ⟩ Putukatest rändurid

Kaks rändurit – admiral (vasakul) ja ohakaliblikas söövad soolikarohul nektarit. Neil seisab ees rännutee, mis viib nad Kesk-Euroopasse. Seal antakse teatepulk järgmisele põlvkonnale. Foto: Urmas Tartes

Rändamine on looduses levinud nähtus. Hästi tuntud on rändlindude käitumine, kes praegu hakkavad parvedesse kogunema, et saabuva külma eest lõunasse lennata. Pikka aega arvati, et putukad lindude kombel rännata ei suuda, sest väikesed putukad lendavad aeglaselt. Kuid tänaseks on selgunud, et putukate seas on usinaid rändajad, kirjutab loodusteadlane Urmas Tartes.

Tuultest toodud, külmadest viidud

Putukate kaugränne on sama vana kui putukad ise. Selle aasta kevadel ja ka paljudel varasematel aastatel tõid tormituuled ka Eestisse Sahara kõrbest pärit liivatolmu. Kuid ega liivatolm vaid tuulega lenda. Putukate munad, ka paljud putukad, on sedavõrd väikesed, et tormituul saab neid liivatolmuga kaasa kanda. Tuule abil katavad suuri vahemaid ka suuremad, lennuvõimelised putukad. Nii jõudis 2022. aastal Saaremaale puriliblikas, kes looduses elab Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestist on leitud isegi rändtirtse. Mõned liigid sooritavad rändeid siis, kui nende looduslikul asualal arvukus kasvab. Näiteks lendavad meile aeg-ajalt lõuna poolt reseedaliblikad.