AJALUGU ⟩ Eesti piirikindlustused ajaloolises ja Ukraina sõja vaatevinklis

Kalevlaste Maleva rooduülema blindaaž Vabadussõja ajal Petserimaal Holohhalnja mäel 1919. a kevadel. Paremal maleva pealik kapten Leopold Tõnson. Foto: Rahvusarhiiv

Ukraina sõja kogemuste põhjal on Eestis ja teistes Balti riikides otsustatud rajada idapiirile kaitserajatiste vööndid. Jaanuaris avaldatud info järgi on Eestil plaanis ehitada piiri lähedale kuni 600 betoonvarjendit või hakata nende rajamist ette valmistama.

Sõjaohu korral täiendatakse kaitsevööndit tõkete ja miiniväljadega. Kaitserajatised peaks takistama sõja algul Eesti territooriumi sattumist vastase kätte. Need peaks katma Eesti kaitseväe mobilisatsiooni ja liitlasvägede paiskamist Eesti territooriumile ning olema Venemaa juhtkonnale heidutavaks teguriks.

Mida näitab Ukraina sõja, aga ka ajalooline kogemus? Milliseid rajatisi oleks piiride kaitseks vaja ja milline on nende efektiivsus tänapäeva sõjas? Kaitserajatiste ehitamine tähendab ka kaitsedoktriini ning seega kaitseväe väljaõppe muutmist. Kaitserajatised on kulukad ja võivad segada kohalike inimeste majandustegevust.