JELENA SKULSKAJA ⟩ Rahvas nõuab keelde ja karistusi, nii et hirm hakkab

Dionysose etteaste Pariisi olümpiamängude avatseremoonial, millele järgnes paljude inimeste pahameel sotsiaalmeedias. Foto: Kaader Kanal2 Otseülekandest

Nobeli laureaat Dmitri Muratov rääkis hiljuti loo, mida ma ei suuda mõista. Poliitvangidel on Venemaal lubatud saada toidupakke – kuni paarkümmend kilo kuus; kuid kaugeltki kõigil pole lähedasi ja inimõiguslased pöörduvad kaastundlike inimeste poole. Ja nõnda saatis üks «kaasatundjatest» enda valitud kannatajale paki – kakskümmend kilo soola. Et vang ei saaks enam muud toitu, et tema olukorra õudus oleks viidud maksimumini.

Olen lugenud memuaare, kuidas Stalini ajal söödeti poliitvange tapivaguneis spetsiaalselt soolaheeringaga – neil oli valida: kas surra nälga või janu kätte.

Me räägime Eestis vähe kartmatutest inimestest Venemaal, kes pole loobunud oma veendumustest ja protestivad sellega, mis neil on – SÕNAGA. Üks uskumatutest poliitilistest protsessidest on lõppenud: näitekirjanik Svetlana Petritšukile ja lavastaja Ženja Berkovitšile määrati näidendi «Finist – helge jahikull» eest kuus aastat üldrežiimiga koloonias.