JUHTKIRI ⟩ Uue viiruse rünnak

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Ahvirõugete levik kujutab maailmale taas ohtu.
• Vahepeal on võimust võtnud ohtlikum viirusetüvi.
• Rootsis on esimene ahvirõugete juhtum juba avastatud.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas kolmapäeval Aafrikas levivad ahvirõuged ülemaailmseks tervishoiu hädaolukorraks. See on kõige tõsisem võimalik häire seoses olukorra halvenemisega. Meenutame, et koroonaviiruse puhul andis WHO samasuguse hoiatuse jaanuaris 2020 ning märtsis oli viirus juba Eestis kohal.

Öeldu ei tähenda, et ahvirõuged ilmtingimata aasta lõpuks meil kohal on, kuid globaalses maailmas midagi paraku välistada ei saa. Praegu levib haigus peaasjalikult Aafrikas, eeskätt Kongo Demokraatlikus Vabariigis, aga ka kümmekonnas teises Aafrika riigis, sealhulgas eestlastegi seas populaarses Keenias.

Siit tuleb esimene soovitus praegu mitte reisida Aafrikas riskiriikidesse, enne kui on selge, mis ahvirõugete uuest puhangust seekord saab. Tegemist on teistkordse puhanguga. Ka 2022. aastal kuulutas WHO seoses ahvirõugetega välja rahvatervise hädaolukorra ning siis levis haigus ligi sajasse riiki, sealhulgas nõnda kaugele nagu Austraaliasse. Toona suutis rahvusvaheline üldsus ühiste jõupingutustega puhangu siiski õigel ajal summutada.

Nüüd on ahvirõuged paraku tagasi ning vahepeal on võimust võtnud veidi ohtlikum viirusetüvi. Kui varem suri hinnanguliselt 0,1 protsenti haigestunutest, siis nüüd mitu korda rohkem. Sellel aastal on Kongo Demokraatlikus Vabariigis haigestunud juba 14 000 inimest ning surnud 450 inimest. Arvud on muidugi umbmäärased, kuna mõistetavalt ei ole Kongo DVs rahvatervise statistikaga kõige paremad lood.

Loodame parimat, kuid Rootsis on esimene ahvirõugete juhtum juba avastatud. Õnneks on meil õppetund koroonaviirusega hakkama saamise näol juba olemas. 

Miks nimetatakse haigust ahvirõugeteks? Ei saa kindlalt väita, et viirus pärineb just ahvidelt, kuid teadaolevalt tuvastati viirus esimest korda 1958. aastal Taanis ahvidel, keda kasutati mitmesuguste teaduslike katsete tegemiseks. Esimest korda leidis haiguse ülekandumine inimesele kinnitust 1970. aastal ning juba eelpoolmainitud Kongo Demokraatlikus Vabariigis.

Ahvirõugetesse on võimalik nakatuda lähedase kontakti korral ning see põhjustab gripitaolisi sümptomeid ja löövet nahal, mis sarnaneb meile teada-tuntud rõugetega. Rõugeid on peetud likvideeritud nakkushaiguseks ja seda tänu vaktsineerimisele. Muide, kes on rõugete vastu vaktsineeritud, saab sellest väidetavalt mõningast abi ka ahvirõugete puhul, kuna viirused on omavahel sugulased. Arvestades ahvirõugete iseärasusi, on rõugevaktsiine vahepeal ka edasi arendatud ning näiteks Austraalias on saadaval kahte tüüpi vaktsiini, mis peaks aitama ühtlasi ahvirõugete vastu.

Loodame parimat, kuid Rootsis on esimene ahvirõugete juhtum juba avastatud. Õnneks on meil õppetund koroonaviirusega hakkama saamise näol juba olemas. Seda enam, et ahvirõuged ei levi nõnda kergelt piisknakkusega nagu koroonaviirus. Kõige paremini levib ta seksuaalsel teel ning füüsilise kontakti abil, mida tasub arvestada. Ja vajadusel on ka vaktsiinid juba olemas.