ERKKI KOORT ⟩ Kas peaminister ikka võib valida riigisekretäri?

Peaminister Kristen Michal (RE). Foto: Madis Veltman

Tegelikult vajab Eesti riigisekretäri ja muude ametikohtade piirangute ümber vaatamist. Nimetagem seda ajale jalgu jäänud piirangute kaotamiseks või riigireformi osaks, kirjutab kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

Koalitsiooniläbirääkimiste juures nähti kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemetsa ning pärast seda algasid spekulatsioonid tema siirdumisest valitsusse. Seda ei juhtunud, kuid peagi kerkis ta esile kui võimalik kandidaat riigisekretäri ametisse. Kuid oh häda, riigisekretäri ametikoht eeldab kandidaadilt juriidilist kõrgharidust.

Riigisekretär on oma olemuselt tegelikult minister, kes ei osale valimistel ning kes ei pea saama rahvalt mandaati. Vabariigi valitsuse seadus annab talle need volitused ning sarnaselt ministritega isegi 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks. Erinevalt ministrist ei nimeta teda aga ametisse riigikogu. Isegi mitte valitsus, mis määrab ametisse näiteks kaitseväe juhataja ning jõuametkondade juhid. Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Seega võib küll peaminister riigisekretäriks valida isiku, kes talle sobib.