ALAR KILP ⟩ Kõlvarti-Madisoni üleskutse valitsust ei moodusta, ent võib tugevdada opositsiooni häält

Politoloog Alar Kilp. Foto: Erakogu

Kokkuleppeid ühise koalitsiooni moodustamiseks valimiste järel on Eesti poliitikas tehtud ka varem. Enamasti on ajendiks olnud soov välistada ühe erakonna (mitte terve erakondade rühma) võimulepääsemist (reeglina kas Keskerakond või EKRE), kirjutab politoloog Alar Kilp.

Sedalaadi koostööd teostasid 1999. aasta valimiste eel Mõõdukad, Isamaa ja Reformierakond, kes olid hiljem Mart Laari teises valitsuses (1999–2002) ning ajendiks oli vastandumine Keskerakonnaga. Toona taktikaline koalitsioon lagunes, kui Siim Kallas moodustas valitsuse koos Keskerakonnaga.

Madisoni-Kõlvarti üleskutse laiapõhjaliseks koalitsiooniks, mis moodustaks 2027. aasta valimiste järel valitsuse, on seetõttu osalt tavapärane, teiselt poolt ka seniolematu.