Mattias Jõesaar ⟩ Finantsvabaduse teooria ei põhine reaalse elu praktikal

Finantsvabadus on midagi, milleni jõudmiseks müüakse pahatihti vaid õhku. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks

Teoorias peaksid teooria ja praktika olema samad, aga praktikas ei ole. Seepärast sünnivad kõige vastupidavamad teooriad reaalse elu kirjeldamisest, mitte vastupidi. Kõik paberilt reaalsesse ellu üle kantavad ilusad teooriad kipuvad reaalse eluga kohtudes sattuma konflikti inimloomusega. Samamoodi kipub minema finantsvabaduse teooriaga, kirjutab poliitikavaatleja Mattias Jõesaar.

Inimloomus ei kipu eriti muutuma ja seega jäävad inimsuhteid kirjeldavad teooriad püsima väga kauaks. Näiteks Adam Smith kirjeldas juba 18. sajandil «nähtamatu käe» metafoori abil, kuidas toimib vabaturumajanduse iseregulatsioon. Kuna Smithi eesmärk oli toimivat süsteemi kirjeldada ja mõtestada, mitte seda inimestele ette kirjutada, siis tema teooria kehtib siiani. Enne vaatles Smith inimkäitumise praktikat ja selle põhjal mõtles välja teooria.

Töö kõrvalt säästmise teel finantsvabadusse jõudnud inimesi pole paraku olemas. Finantsvabaduse õpetus, mis lubab igale soovijale muretut rikkust, kuulub paraku pigem esoteerika, alkeemia või isegi petuskeemide kategooriasse. Reaalse eluga on sel vähe pistmist, sest isegi rahva seas palavalt armastatud finantsvabadusvõitlejad ei suuda oma eeskujuga näidata, et ilma ettevõtluseta oleks võimalik rikkaks saada.