Juhtkiri ⟩ Eluohtlik järjekord

Päeva karikatuur, 15. august. Foto: Urmas Nemvalts

Teisipäeval tekkis Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) tundidepikkune järjekord, erakorralise meditsiini osakond (EMO) ei saanud uusi patsiente vastu võtta. Ligi kolmandik Tallinna 22 kiirabibrigaadist seisis haiglaukse taga sabas ega saanud seetõttu ka uutele väljakutsetele sõita. Mis juhtus?

Kolmapäeval andsid pressikonverentsil selgitusi terviseameti peadirektor Birgit Lao, Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ja PERHi erakorralise meditsiini ülemarst – keskuse juhataja Vassili Novak. Nagu teame, toodi üksteise järel PERHi EMO järjekorda kaheksa punast ehk kiiret abi vajavat patsienti ning mitmesugustel põhjustel ei suutnud haigla nendega kohe tegeleda. Ometi on tegemist Eesti suurima ja moodsaima haiglaga, kus on tuhatkond voodikohta.

Küsimusele, et kui kümmekond aastat tagasi selliseid olukord ei esinenud, siis miks neid esineb nüüd, vastas Vassili Novak, et asja on uuritud, ent pole leitud ühtegi konkreetset faktorit, mis neid olukordi põhjustab. Tegemist on tema sõnul «mitme põhjusega probleemiga».

Elanikkond vananeb. Tallinnas on rohkem elanikke. Nad kasutavad rohkem haiglateenust, loetles Novik mõningaid põhjuseid. Tõepoolest, perifeerias on palju raskem kauget haiglateenust kasutada.

Eesti meditsiinisüsteemi probleemid on aja jooksul kuhjunud ning kogunenud EMO ukse taha.

Noviku juttu kuulates võib mõista siiski iva, mida ta selgesõnaliselt välja ei öelnud. Lühidalt: Eesti meditsiinisüsteemi probleemid on aja jooksul kuhjunud ning kogunenud EMO ukse taha.

Küllap teab igaüks meist kedagi, kes teab kedagi, kelle tuttav või sugulane on kas rahulolematuse pärast perearstiga või erialaarstide pikkade järjekordade tõttu läinud EMOsse. Tõsi, teisipäeval oli tegemist patsientidega, kes vajasid kohest abi, mis ei saanud mingil juhul olla perearsti tase. Tuleks eraldi analüüsida, kas terviserike tabas neid ootamatult või olid nende terviseprobleemid aja jooksul kuhjunud.

Nagu Vassili Novak pressikonverentsil lisas, «probleemid eskaleeruvad järjest».

Mis oleks lahendus? Teisipäeval ei juhtunud ju ühtegi suuremat katastroofi. Tegu oli tavapärase päevaga, üksnes haiglasse tuli kiiret abi vajavaid patsiente korraga veidi rohkem – kuigi kaheksa inimest ei ole ka mingi üle mõistuse suur hulk.

Postimehe arvates on lahendus kolmeosaline. Esiteks, nagu juba viidatud, tuleks parandada esmatasandi arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Teiseks, suurhaigla peaks üle vaatama oma sisemised protseduurid. Tõesti võib ette tulla päevi, kus haiglas pole valves teatud eriarsti või on neid eriarste vähe, aga patsiendid vajavad just neid.

Kolmandaks, eelnevaga seoses peaks paranema Eesti haiglate omavaheline koostöö. Nagu ütles Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas, on kõik Eesti raviasutused iseseisvad ning pole institutsiooni, kes võiks patsiente ühest haiglast teise suunata – kui pole tegemist just eriolukorraga. Aga selleni me jõuame, kui midagi ette ei võeta.