Kunstivõistlused kaasaegsetel olümpiamängudel

Siniseks veinijumalaks kehastunud Prantsuse näitleja Philippe Katerine esitamas oma laulu Pariisi olümpiamängude avatseremoonial. See globaalseid vaidlusi tekitanud esitus võinuks pälvida esimese kuldmedali neilt mängudelt, kui kunstid oleksid olümpiakavas. Foto: Kaader Kanal 2 teleülekandest

Kunstivõistlused kuulusid kaasaegsete olümpiamängude programmi aastatel 1912–1948. Võistlused olid osa olümpialiikumise asutaja Pierre de Frédy, parun de Coubertini algsest kavatsusest. Medalid anti välja spordist inspireeritud kunstiteoste eest, mis olid jagatud viide kategooriasse: arhitektuur, kirjandus, muusika, maalikunst ja skulptuur.

Žüriikonkurssidest loobuti 1954. aastal, kuna kunstnikke peeti professionaalideks, olümpiasportlasi aga amatöörideks. Alates 1956. aastast on nende koha sisse võtnud olümpia kultuuriprogramm.

Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) asutamisega 1894. aastal ja esimeste kaasaegsete olümpiamängudega koos nägi prantsuse parun Pierre de Coubertin oma ideaalide täitumist – mehed olid haritud nii vaimult kui kehalt ning võistlesid pigem spordis. Tema teine ​soov oli ühendada kunst ja sport ning seetõttu kaalus ta kunstivõistluse kaasamist olümpiamängudele.

Tema ideed ei kiputud toetama. Siiski olid kunstialad esmakordselt 1912. aasta Stockholmi nüüdisaegsete mängude kavas. Osavõtt oli leige – vaid 35 kunstiteost.