Venezuela rahva mõõt sai täis

Venezuela riigipea Nicolas Maduro vastu protesteeritakse ka Colombias, kuhu on pärast Maduro võimuhaaramist pagenud palju Venezuela kodanikke. Foto: LUIS ACOSTA/AFP/Scanpix

Caracase tänavatel skandeerivad tuhanded inimesed: «Maduro, escucha, el pueblo te repudia!», tagudes supikulbi ja -tirinaga rütmi. «Maduro, kuulata, rahvas pöörab sust ära!» Rütm on samasugune kui läbi aegade Ladina-Ameerikas rahvast revolutsioonidele õhutanud salmil «Pueblo, unido, jamas será vencido!» ehk «ühtne rahvas on võitmatu».

End 28. juulil Venezuela presidendivalimiste võitjaks kuulutanud Nicolás Maduro (pildil) selja taha on nüüdseks jäänud vaid käputäis riigi eliidist, kelle ta korruptiivsete kasuahelatega enda külge on aheldanud, ja sõjaväe ladvik. Sisuliselt tema poliitprojekti keegi enam ei usu. Nurka aetud diktaator tugevdab haaret ja algatas 6. augustil opositsioonijuhi María ​Machado ja valimistel edukalt Maduro vastu kandideerinud Edmundo Uturria vastu kriminaalasja ilmse sooviga nad jalust ära pokri pista.​

​Venezuela arenes aastatel 1950–1980 rikkalike naftavarude toel piirkonna rikkaimaks ja võimsamaks, USA ettevõtete peamiseks naftaga varustajaks, kus küllaltki stabiilsetes poliitoludes arenes suurejooneline filmi-, seriaali- ja ilutööstus ning turism.

Ent aastal 2024 otsib kunagine keskklass tänavatelt süüa ja võib iga arvamusavalduse eest kähku vanglasse sattuda. Kaheksa miljonit venezolano’t 37 miljoni seast on maalt põgenenud, enamasti Ladina-Ameerikasse jäädes, neist lausa kolm miljonit naabermaale Colombiasse. See on suurim teadaolev sõdadeväline põgenikekriis maailmas, mille kõrval Euroopat tabanud migratsioonilaine arvud kahvatuvad.