MART VAIN ⟩ Tervishoidu ei tohiks lisaraha külvata ilma reforme algatamata

Tervisekassa logo. Foto: Tervisekassa

Lähiajal hakkab valitsus taas arutama tervishoiu rahastamise jätkusuutlikuse küsimust. Eelkõige on see tingitud tervisekassa kasvavast puudujäägist, kirjutab Roche Eesti digitervishoiu juht Mart Vain.

2025. aastal on kehtiva riigi eelarvestrateegia järgi puudu 147,1 mln eurot, 2027. aastal aga juba 251,6 mln eurot. Lisaks tuuakse riigieelarvestrateegias välja, et tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleemkoht, mis vajab süsteemseid lahendusi enne 2035. aastat, kui tervisekassa puudujääk ulatub 900 miljoni euroni aastas.

Tõsi on ka see, et Eesti tervishoiu rahastamine on ELi riikide hulgas pigem tagasihoidlik nii absoluutarvuna inimese kohta kui ka protsendina SKPst. Samal ajal on inimese omaosalus küllatki kõrge – Eestis oli leibkondade omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludest 2021. aastal 21,9 protsenti, samas ELis 2020. aastal keskmiselt 14,9 protsenti.