/nginx/o/2024/02/16/15891169t1hd47a.jpg)
2023. aasta riigikogu valimistest alates on Eestis vastu võetud kaks koalitsioonilepingut (loe: maksutõusude nimekirja), millest esimene viis Eesti majanduse konkurentsivõime viimasele piirile ja teine ehk 2024. aasta juuli lepe keerab vindi lõplikult üle, kirjutab Riho Maurer.
Käibemaksu täiendav tõus, järjekordsed 2 protsenti (20-lt 24-le ehk sisuliselt 20 protsenti) ja kõikide aktsiiside mitmekordistamine teeb Eestist ühe Euroopa kalleima riigi, mille külastamine ja pakutavate teenuste tarbimine ei ole keskmisele turistile (ja kahjuks ka kohalikule elanikule) enam taskukohane. Juba praegu on näiteks Soome turistil soodsam reisida ja teha oma ostud pigem Rootsis kui Eestis. Ja miks peaks üks Saksa turist tulema puhkama Eestisse, kui klaas õlut Tallinna vanalinna terrassil maksab sama palju kui Saksamaa kaupluses terve kast; või kui Hispaania päikeselises rannabaaris saab turist sama hinnaga tellida kolm klaasi otse rannaliivale?
Koos turistide kadumisega lõpetab tegevuse ka suur osa restorane, kohvikud, SPAsid, hotelle,….jne, mille toimetulek ilma turistidelt saadava lisatuluta ei ole meie mikroskoopilise ostujõuga siseturul enam reaalne. Eesti on liiga väike, maailma mõistes kuskil maailma äärel paiknev kehva kliimaga riik, mis ei saa lubada endale kaotada turismilt laekuvaid tulusid, so ca 2,5 miljardit eurot aastas (2019. aasta ÜRO andmed).