Ma olen kindlapeale rohkem kassi- kui koerainimene. Casa de Los Caballose villas, kus oli mu põhiline peatumiskoht, võtsin oma hoole alla orvuks jäänud kollase kassitite ning kohe sündis ka otsus: kui karvakera ellu jääb, toon ta Eestisse kaasa.
Tütar pani kassipojale nimeks Bruno – muidugi Leiutajateküla Lotte kassi Bruno järgi. Kuldse vapiga rahvusvahelisse loomapassi läks aga sootuks uhkem Bruno Ufo Loop ehk Brufolo. Ja sel nimekombinatsioonil on lugu, mida Bruno küllap ise kord Eestisse jõudnuna oma fännidele jutustab. Sõprade ja kaasaelajate puuduse üle kassike kurta ei saa, ta on olnudki sillaks minu ja mu Eesti kogukonna vahel – teate, kui lihtne on pikemagi pausi järel alustada juttu: «Räägi, kuidas Brunol läheb?»