Jüri Kotšinev ⟩ Putini ratsukäik

Vladimir Putin tervitamas lennukilt maha astunud Vadim Krassikovi. Foto: Mikhail Voskresensky/via REUTERS/Scanpix

Ankaras 1. augustil 2024 toimunud Venemaa ja mitme lääneriigi, sealhulgas USA vaheline vangide vahetus oli suurim seda laadi sündmus diktaator Vladimir Putini valitsemise ajal. Putini poolt oli tegemist ilmselge poliitilise ratsukäiguga lääneriikide suhtes, millel on omad põhjused ja millega seoses on Putinil omad lootused, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.

Venemaa diktaatori veerand sajandit kestnud valitsemise ajal on ta mitmeid kordi andnud mõista, millised inimesed on tema silmis kõige hinnalisemad. Need tegelased on «riigi huvisid» teenivad kodanikud, kelle tegevus on toonitatult vastukarva läänelikele väärtustele ja kollektiivsele läänele tervikuna. Eriti selgelt joonistus Putini selline maitse-eelistus välja peale Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta 24. veebruaril.

Putin on endise KGB koosseisulise töötajana ja FSB omaaegse juhina alati püüdnud tõestada, et Kreml ei jäta omasid maha. Putini hinnangusüsteemi eredaks näiteks on kunagine FSB ohvitser Vadim Krassikov. Tegemist on äsja toimunud vangide vahetamise võtmeisikuga. Võtmeisik, kelle pärast kogu vahetus aset leidis, on ta just nimelt Putini silmis.