Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

JUHTKIRI Ülikallis superprojekt (11)

Copy
karikatuur
karikatuur Foto: PM, Urmas Nemvalts
  • Suurhaigla rajamine tähendaks Tallinna potentsiaalse sihtmärgi tekitamist.
  • Kas 850 miljoni euro panek haiglasse on parim lahendus Eesti meditsiini turgutamiseks.

Tallinna soovitav uus haigla on ebareaalne unistus ja sellisel kujul riigile julgeolekuoht ning kuluallikas, näidates samas keskerakondliku poliitika jätkumist pealinnas.

Uue haigla, mille ehitamist peaks alustatama 2028. aastal, kogumaksumuseks on umbes 850 miljonit eurot. Tallinn loodab haigla kulusid katta nipiga, et riik loobuks haigla ehitamisel tekkivatest maksudest. Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) aga on selle plaani kummutanud. «Pole reaalne, et eelarvekriisis riik nüüd oma maksurahast asenduse leiab ja on täiesti ebamõistlik 850-miljoniline Eesti suurim ehitis käivitada ilma rahalise plaanita. Seda välja kuulutatud 18-miljoniline projekteerimishange paraku tähendab,» kirjutas Ligi teisipäeval.

Reformierakond peaks ju teadma, mida tähendab kahtlase rahastusega projekti juhtimine, kui mõelda Rail Balticule, mille hind on algusega võrreldes mitmekordistunud ja mille täpset lõppmaksumust ei teata. Miks arvata, et sama ei juhtu hiigelhaiglaga? Seda tõepoolest ajal, mil riik vajab hädasti lisaraha oma relvastuse ja laskemoona hankimiseks.

Ukraina sõda ongi paraku näidanud, et Vene armee pommitab muu tsiviiltaristu seas ka haiglaid. Seega tähendaks suurhaigla rajamine Tallinna potentsiaalse sihtmärgi tekitamist. Hajutatus suurendab Eesti julgeolekut.

Ent hajutatus ei puuduta üksnes meditsiini. Kui mõelda, et Eestis on saared ja muud ääremaad, kust Tallinna haiglasse jõudmine meditsiiniteenuste koondumise korral on keeruline, ei tundu suurhaigla Tallinnas taas kord hea ideena. Poolirooniliselt märkides tekitab tulevikus küsimusi ka haiglale juurdepääs, kui arvestada lõputuid ja kaootilisi teeremonte pealinnas.

Rahvastiku vananemine tähendab ka meditsiiniteenuste osakaalu suurenemist, kuid mitte ilmtingimata haiglas, vaid pigem väljaspool seda. Meditsiini parandamine kinnisvarasse raha kallates pole kindlasti kestlik lahendus. Lisaks haigla ehitamisele tuleb ka seda hakata ülal pidama.

Suurhaigla projekt tähendab paraku ka katset jätkata keskerakondliku poliitikat Tallinnas. Aastaid oli Keskerakonna juhitud pealinn justkui omaette vürstiriik, mis suhestus võimalikult vähe ülejäänud riigi ja selle valitsusega. Ometi on uus linnavõim deklareerinud, et vana juhtimisstiil tuleb lõpetada. Nüüd aga selgub abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (RE) jutust, et arhitektid oli projekti kaasatud üksnes nädal enne projektihanke väljakuulutamist. Arstide Liiduga samuti ei konsulteeritud. Teisipäevaks oli Pere siiski haiglale vastu seismisest loobunud.

Huvitav, mis põhjustas abilinnapea meelemuutuse? Kurb paradoks seisneb siiski asjaolus, et haigla rajataks küll Tallinna, aga terve Eesti jaoks. Kas ei peaks selle ehitamist otsustatama järelikult mitte ainult Tallinnas? Ning ikka ja jälle tuleb küsida, kas 850 miljoni euro panek haiglasse on parim lahendus Eesti meditsiini turgutamiseks.

Tagasi üles