ALAR KILP ⟩ Sotsid edenevad tänu pragmaatilisele juhtimisele ja Keskerakonna kriisile

Lauri Läänemetsa strateegia «pooleldi koalitsioonis, pooleldi opositsioonis» töötab: sotside reiting üha tõuseb. Illustratsioon: Postimees

• Sotse hoiab edenemas rohkem pragmaatiline juhtimine ja kommunikatsioon kui ideoloogia.
• Vasak-skaala peamise konkurendi toetuse langus on ajaliselt langenud kokku SDE reitingu tõusuga.
• Eakate, vähem haritute ja madalapalgaliste seas on teised erakonnad neist populaarsemad.

Kaja Kallase teise valitsuse moodustamise algusajal – 2022. aasta juulis – oli Reformierakonna toetusreiting püsivalt üle 30, sotside oma alla kümne. Miks sotside reiting pole langenud samamoodi nagu peaministrierakonna oma, küsib Tartu Ülikooli politoloog Alar Kilp.

Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitluste põhjal tõusis juuli lõpuks sotsiaaldemokraatide toetusreiting (16,8 protsenti) kõrgemale Reformierakonna omast (16,3 protsenti). Sotsid on kaks aastat järjest olnud Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsioonides.

Sotse hoiab edenemas rohkem pragmaatiline juhtimine ja kommunikatsioon kui ideoloogia. Kui Lauri Läänemets sai veebruaris 2022 sotside juhiks, oli SDE äsja saanud kahe aastakümne kõige kehvema tulemuse (2021. aasta) kohalikel valimistel (5 protsenti). Juhiks kandideerimise kõnes väitis Läänemets, et erakonna ambitsioon «ei tohi olla midagi vähemat kui peaministripartei». Pragmaatiliselt lähenedes on võimuks vaja kõrget reitingut ning sõnumeid tuleb valida lisaks maailmavaatele ka reitingu alusel.

Läänemetsa juhitud SDE on muutunud julgeolekuolukorras võtnud rohkem rahvuslikuma suuna – rahvusluse mõõtmes jääb SDE küll mitmele erakonnale alla, ent näiteks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku probleemi lahendamise protsessis on SDE märgiliselt ka rahvuslik, 2023. a valimiskampaanias kasutasid sotsid inimeste toimetulekut «rahvusliku julgeolekuna» ehk kasutasid ideoloogilise sisu raamistuseks rahvuslust ning rahvusluse mõõde polnud olematu ka selles, miks osale tipp-poliitikutele aasta alguses ei sobinud enam Kõlvarti juhitud Keskerakond, ent SDE sobib.

2023. aasta riigikogu valimisprogrammis räägiti «tugevast perekonnast», mis aitab maapiirkondadest paremini toetust võita kui progressiivne loosung stiilis «traditsiooniline perekond ei vaja kaitset». SDE taunib endiselt äärmuslusi, ent selle kõrval püütakse mitte stigmatiseerida ühegi erakonna valijat ning tõsisemalt käsitletakse ka rahvuspopulismi sotsiaalmajanduslikke tekkepõhjuseid ning toetajaid püütakse võita üle ka neilt. Ametlikes programmdokumentides ja kõnedes erakonnaliikmetele taunitakse (endiselt) ka neoliberalismi ja vaba turu kummardamist.

Teine põhjus on Keskerakonna kriis. SDE ja Keskerakond on olnud etnilis-keelelises mõõtmes eri meelt, muus sotsiaalmajanduslikus programmis aga paljuski kattuvad. Kuni detsembrini 2023 kõikus sotside toetusreiting 10 protsendi ringis. Pärast mitme Keskerakonna tipp-poliitiku lahkumist SDEsse ja Isamaasse 2024. aasta alguses on sotside reiting tõusnud ja püsinud 15 protsendi ümber. Vasakskaala peamise konkurendi toetuse langus on ajaliselt langenud kokku SDE reitingu tõusuga.

Võimalikke soodustavaid mõjutajaid kindlasti veel – Eesti parteipoliitikas pole tugevat rohelist erakonda, mis mujal võtab sotsidelt hääli nii Euroopa kui parlamendi valimistel, Põhjamaade sotsiaaldemokraadid on nullsumma konkurentsis rahvuspopulistidega, mistõttu EKRE toetuse langus saab ka soodustada SDE tõusu; ebakindlates ja muutlikes oludes on noorte seas saanud populaarsemaks töö ja palk avaliku sektori ametis (sotsid on 18–24-aastaste valijagrupi seas kõige populaarsemad).

Niivõrd, kuivõrd sotsid võtavad pragmaatiliselt üle toetajaid teistelt, on teised erakonnad võitnud endale toetuse nendelt valijagruppidelt, kellelt sotsid heaoluriigi ideoloogia kandjana eelkõige võtma peaksid. SDE suurim toetus tuleb noorimatelt, kõrgharidusega inimestelt ning neilt, kel lapsi ei ole. Eakate, vähem haritute ja madalapalgaliste seas on teised erakonnad neist populaarsemad.

Kui tähelepanelikult kuulata Läänemetsa kõnesid või lugeda sotside programmdokumente, siis heaoluriigi pooldamise ja vaba turu kummardamise taunimise kõrvalt leiab ka (neoliberaalseid) ideid konkurentsist, lähtumist pigem majanduse kui sotsiaalse õigluse loogikast, võrdsetest võimalustest, mitte võrdsetest tulemustest, ning õngest, mitte kalast.

Täna on SDE võitnud rohkem tänu kriisile maailmavaatelise põhikonkurendi seas ja pragmaatilisele juhtimisele, mitte tänu ideoloogiale.