JUHTKIRI ⟩ Tormihoiatus. Võib-olla ekslik

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Maailma finantsturud on ebakindlad.
• Tõsise kriisi puhul ei mõelda läänes Ukraina abistamisele.
• Eesti peab mõtlema mitmesugustele kriisidele

Ebakindlus maailma finantsturgudel sunnib muretsema Eesti majanduse ja Ukraina ellujäämise pärast. Asjale ei tule kuidagi kasuks ka mastaapse sõja poole rühkiv Lähis-Ida kriis.

USAs algas langus finantsturgudel pärast reedest USA tööturu raportit. Jaapanis oli esmaspäeval börsiindeksi halvim päev pärast 1987. aastat. Börsilanguse tõmbetuuled jõudsid ka Euroopasse.

Kõik peaksid mäletama nullindate lõpus alanud majanduskriisi, mis sai alguse Lehman Brothersi pangakrahhist USAs ja mis jõudis peagi ka Eestisse. 2009. aastal oli Eesti majanduslangus umbes 15 protsenti.

Tänavu on teises on Eesti majandus teises kvartalis langenud 1, 7 protsenti ja kriitikud räägivad valitsuse suutmatusest ette võtta midagi olulist majanduse parandamiseks. Lisaraha ei olevat kuskilt võtta ja see tingivat vajaduse kehtestada ka uusi makse ja tõsta olemasolevaid. Kujutlegem hetkeks, et majanduslangus oleks 15 protsenti nagu 2009. aastal. 2009. aastal polnud veel Ukraina sõda ja toonane valitsus sai kärpepoliitikaga majanduse tagasi ree peale. Aga praegu?

Üleilmse majanduslanguse tingimustes satuks ohtu ka lääne abi Ukrainale, sest esmajoones oleksid sealsed valitsused aitama hädast välja panku ja ettevõtteid ning kaitsma oma kodanikke vaesumise eest. Tõsise kriisi tingimustes mõtleksid vaid vähesed Ukraina abistamisele. Võimalik majanduslangus Eestis ja abi kokkukuivamine Ukrainale tähendaks aga Eesti julgeoleku tunduvat halvenemist.

Teisest küljest on Ukraina sõda näidanud Venemaa jätkuvat seotust maailmamajandusega ja võib arvata, et üleilmne majanduskriis tabaks ka neid, ehkki Venemaa ei ole maailmamajandusega seotud nii palju kui varem.

Lisaks majanduskriisi ähvardusele ujuvad tumedad pilved ka Lähis-Ida kohal, kus Hamasi liidri tapmine Teheranis on viinud Iisraeli ja Iraani täiemahulise sõja veerele, vaatamata kinnitustele, et eskalatsiooni ei soovita. Kui seni oma käsilaste kaudu – nagu Hezbollah – sõda pidanud Iraan astub otse sõtta, võib olla peaaegu täiesti kindel, et sõjast ei jää puutumata ükski muu Lähis-Ida riik. Sel oleks ka otsene mõju nafta hinnale ja sealt edasi maailmamajanduse käekäigule.

Võimalik majanduslangus Eestis ja abi kokkukuivamine Ukrainale tähendaks aga Eesti julgeoleku tunduvat halvenemist.

Võibolla on USAs tegemist vaid kriisiähvardusega. Redgate Wealthi investeerimissuuna juht Peeter Koppel ütleb intervjuus Postimehele: «Praegu oleme me siiski olukorras, kus Ühendriikide turgudel on veel tegemist naasmisega pigem tavapärasesse olukorda, kus vahepeal ikka liigutakse alla ka. See, et vahepeal siin S&P500 ligi aastakese isegi kaks protsenti päevast langust ei teinud, viitas sellele, et pinged muudkui kogunevad ja kogunevad.»

Igal juhul tuleb Eestis mõelda mitmesugustele kriisistsenaariumidele ja nendeks valmistuda. Hullem oleks väita nagu nullindate lõpus, et kriisi ei ole, kui kõik märgid näitavad kriisi olemasolu. Lause «Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma elada tahaksingi» on kurval kombel kinnistunud Eesti poliitajalukku. Selle kordamist praegu küll ei tahaks.