Vene kirjanik Viktor Jerofejev, kes elab 2022. aasta kevadest paguluses, kirjutab meie tänases lehes, et aeg on imestamine lõpetada. Kirjutab nii sellepärast, et juuli alguses mõistis Venemaa sõjakohus kahele naisele kuus aastat kolooniat näidendi ja sõjavastaste luuletuste eest. Svetlana Petritšuk on näitekirjanik ja Jevgenia Berkovitš lavastaja.
Me ei saa vahetada korralikke inimesi korralike vastu, sest lääne vanglates ei istu korralikke Venemaa inimesi, aga Venemaal pannakse kõige korralikumad inimesed vangi.
On tore, et valitsus kehtestab Venemaa piiril täieliku tollikontrolli, kuid oleks tunduvalt mõistlikum, kui valitsus paneks piiri üldse kinni.
Ukraina ei saanud vahetada Mariupoli kaitsjaid samaväärsete venelaste vastu, sest Ukraina vanglates selliseid ei ole ja isegi kui oleks, siis Venemaa ei tahaks neid. Ukraina pidi 215 kangelase vastu andma kaabakaid nagu Viktor Medvedtšuk, kellest pidi tõenäoliselt saama Ukraina Aljaksandr Lukašenka, kui Vladimir Putini plaanid oleksid 2022. aasta kevadel õnnestunud.
Ka meie ise ei saanud Eston Kohverit vahetada mõne venelase vastu, kelle kapo on teiselt poolt piiri kinni nabinud ja Eestisse lohistanud. Meie vanglates ei ole selliseid. Eesti ei tegele pantvangide võtmisega. Me pidime Eston Kohveri vastu andma reetur Aleksei Dresseni.
Evan Gershkovich ja teised välja vahetatud lääneriikide kodanikud olid samasugused pantvangid. Neid oli vaja ainult selleks, et Venemaa saaks kätte oma kõrilõikaja.
Muidugi saab nüüd öelda, et selliste tehingutega me ainult julgustame Venemaad järjest uusi pantvange võtma. Nii see kahjuks on.