RAINER SAKS ⟩ Rünnak Kurski oblastis: Ukraina enda arendatud rakette saadab lahingutes edu

Neptuni esimesed katsetused Ukrainas 2019. aastal. Foto: President.gov.ua / Wikimedia Commons

Eilse päeva märkimisväärseks sündmuseks jääb kindlasti vangide vahetus Venemaa ja nii-öelda lääneriikide vahel, mida seekord näikse ühe riigina vahendavat Türgi, aga vahendajate rollile pretendeerib tõenäoliselt veel mitu riiki, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

Vahetuse toimumise üle oli spekuleeritud juba mitu kuud. Traditsiooniliselt vahetab Venemaa välja ainult selliseid välisriikide kodanikke, kes on Venemaa kohtusüsteemis süüdi mõistetud. Vangide vahetuse põhiliseks motiiviks võib pidada Venemaa presidendi suhtumist, et Vene riigi tellimusel kuritegusid toime pannud isikud tuleb võimalusel kodumaale tagasi tuua. Saksamaale saabunud vabastatuid võttis vastu Saksamaa liidukantsler. Venemaale saabunud vange võttis vastu president isiklikult, mis kohalikus kontekstis on kindlasti poliitiliselt suurem tähelepanuavaldus.

USA kinnitas, et esialgu oli ka plaan vahetada välja Venemaa kõige tähtsam poliitvang Navalnõi. Võib tekkida küsimus, miks Venemaa president on nõus kõige aktiivsemate poliitiliste vastaste vahetamisega läände. Põhjus on eelkõige veendumuses, et emigratsioonis kaotavad nad sidemed ja mõju Venemaal. Kaude saab seeläbi Vene inimeste jaoks kinnitust ka Vene propaganda peamine narratiiv, et opositsioon tegutseb välisriikide suunamisel. Viibides Venemaal vanglas, poliitvangide staatus säilib ning lisaks võivad nad omandada märtri kuulsuse, mis tagab laiema tuntuse. USA presidendi administratsioon rõhutas, et vangide vahetus ei mõjuta Ukraina sõjaga seotud küsimusi, ja sellega võib täielikult nõustuda.