JUHTKIRI ⟩ Pensionideks pole raha

Päeva karikatuur. 02.08 Foto: Urmas Nemvalts

• Eestil pole pensionideks raha, sest Eestil pole piisavalt lapsi.
• Üks tõenäoliselt ainuvõimalik lahendus oleks pensioniea tõstmine.

Üks – ehkki sugugi mitte ainus – põhjus, miks Eesti rahandusega on praegu lood kehvasti, on pensionide reibas tõstmine viimastel aastatel. 2020. aasta detsembris otsustas riigikogu tõsta pensione erandkorras: maailmas möllas Covid ning Euroopa Liidu eelarvereeglid olid peatatud.

Peaaegu kõik riigikogu liikmed olid erakorralise pensionitõusu poolt ning kui keegi midagi kriitilist ütleski, siis seda, et tõus oleks pidanud olema suurem. Juba toona oli pensionitõusudeks raha raske leida, veelgi raskem on praegu. Kuid erinevalt lastest on pensionärid sihtrühm, kellel on valimisõigus ja kes kasutavad seda aktiivselt. Seega on viimastel aastakümnetel olnud pensionide tõstmise teema poliitikutele ikka ülioluline.

Muidugi tundub pensionäridele, et pensionid võiksid olla veelgi suuremad, et jõuda järge pidada inflatsiooni ja hinnatõusuga. Mõnikord tuuakse võrdluseks Soome või mõni muu Põhjamaa, kus pensionid ulatuvad suisa müstilistesse summadesse. Need tähelepanekud on õiged, kuid eks ole Soomegi samasuguse probleemi ees kui meie. Lapsi on vähe, tööealiste inimeste arv tulevikus väheneb järsult ning pole enam neid, kelle arvelt oleks võimalik vanematele priskeid pensione maksta.

Mida siis teha? Postimees on teadlik, et riigi rahandust pole võimalik korda teha ainult pensionideteemaga tegeledes, olulisi kärpeid peab tegema ka kogu avalik sektor, ent midagi tuleks ette võtta olemasoleva pensionisüsteemiga, millega praegusel kujul jätkates meil tema toitmiseks raha lihtsalt ei jätku. Eestil pole raha, sest Eestil pole piisavalt lapsi.

Pensionisüsteemi ülevaatamine on vajalik, sest lapsi on vähe ning pensionide maksmiseks pole tulevikus enam piisavalt raha.

Üks tõenäoliselt ainuvõimalik lahendus oleks pensioniea tõstmine. Pensioniiga on meil minevikus juba korduvalt tõstetud ning ilmselt tuleks seda teha veel. Olemasolevaid pensionäre see ei puudutaks ning säiliks ka pensionide indekseerimine.

Milline oleks võimalik uus pensioniiga? Sellele annab vastuse matemaatika. Me teame, kui palju meil praegu pensionäre on ning kui palju kulub nende pensionidele raha, arvestades indekseerimist. Me teame sedagi, kui palju suudab olemasolev pensionisüsteem pensionideks raha genereerida. Kui lahutame saadaolevast rahast olemasolevatele pensionäridele kuluva summa, saame jäägi, mille ulatuses on Eesti riigil võimalik maksta uusi pensione. Selle jäägi suurus ütleb meile, millisest east alates Eesti riik seda teha suudaks.

Vastav otsus pole lihtne, kuid mis võiks olla alternatiiv? Võtta laenu, et maksta pensione? See poleks ilmselgelt jätkusuutlik tegevus.

Igaks juhuks kordame veel kord, et pensioniea tõstmine ei ole ainus meede, mis korrastaks Eesti rahanduse. Eeskätt peab Eesti riik üle vaatama oma kulutused ning avalik sektor peab tunduvalt kärpima nii palku kui töökohtade arvu. Kuid pensionisüsteemi ülevaatamine on samuti vajalik, sest lapsi on vähe ning pensionide maksmiseks pole tulevikus enam piisavalt raha.