:format(webp)/nginx/o/2024/07/31/16258209t1h705b.jpg)
Putini Venemaale on laskunud isevalitsuse jäine, must öö. Seda ei kata juba praktiliselt mitte midagi. Parlamentarismi ja demokraatia algete dekoratsioonid rebenevad tormituules nagu paberist plakatid. On juba ammu aeg elada uutmoodi, pimedusega sammu pidades, kirjutab kirjanik Viktor Jerofejev.
Kõik on mattunud pimedusse. Aga mitte tsaari jaoks. Putini ja tema lähikonna jaoks on praegu päikesepaisteline isevalitsuse keskpäev. Võiks isegi öelda, et päikeselõõsk.
Mida teha? Mängida ringmängu. Ülistada tsaari, tema suuri tegusid, tema vastuseisu lääne satanismile, tema kangekaelset soovi vabastada Ukraina «neonatsismist» ja kusagil hingesopis teada, et Jalta-2 on kohe-kohe tulemas. Maailm jagatakse kolmeks: Hiinaks, Venemaaks ja Ameerikaks. Kõik liigub selle poole. Kremli eliit aplodeerib tsaarile. Poliitiline opositsioon on purustatud – kes on hauas, kes vangis, kes paguluses.
:format(webp)/nginx/o/2024/07/31/16258210t1h42f9.jpg)