5-AASTASE LAPSE EMA HEIDI ⟩ Batuudistuv Eesti – kui prooviks järgmisel aastal teisiti

Foto loo juures on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

Sattusin nädalavahetusel Viljandist läbi sõitma ja otsustasin lapsega väisata ka folgi lasteala. Väravas selgus, et traditsioonilist pärimeetri ala piletit enam ei müüda ja lastealale pääsemiseks tuleks soetada 80-eurone päevapass. Tunni-paari pärast ei tasunud passi osta. Küll aga juhatati meid linnas asuvale tasuta alale, kus ka lastel tegevust, kirjutab Heidi Jõks, lapsevanem ja muuseumitöötaja.

Sinna jõudes ootas minu üllatuseks ees üleelusuurune täispuhutav batuudilinnak. Ilmselt kõik väikeste poiste emad teavad, et sellest lõksust pääsu pole. Pärast kümmet minutit hüppamist viie euro eest sain tagasi higise lapse ja folk oligi selleks korraks tehtud.

Nädal varem toimunud avatud talude päeval võtsime perega traditsiooniliselt plaani viis kuni kuus kodulähedasemat talu. Kes pole veel käinud, siis see on tänuväärne võimalus lapsele näidata, kust tuleb piim, kust munad ja kelle seljast vill. Lisaväärtusena saab näiteks lehma sarve tagant sügada ja lambale pai teha. Sel korral ootasid meid aga pooltes taludes juba väraval needsamad täispuhutavad Hiina hüppamislõksud. Pärast kümneeurost hüppamismaratoni läksid lehmad-lambad meelest ja nõuti järgmist «batuuditalu».